Euroopa õpetajad tulid Bonni Ametialase arengu töötuba toimus seekord 25. – 27. aprillini endises Saksamaa pealinnas Bonnis. eTwinning tõi kokku 113 õpetajat tervest Euroopast, et vahetada kogemusi, sõlmida uusi partnerlusi, leida uusi ideid ja nippe. Meediapedagoogid näitasid praktiliselt, kuidas podcast ja video saavad koolidevahelist partnerlust rikastada.
Blues, jazz ja rock Üritus algas reede õhtul muusika ja ühise koosviibimisega hotelli fuajees. Töötoa korraldajate nimel tervitas Sabine Schumacher Euroopa õpetajaid. Tervituseks mängis Bonni Bad-Godesberg kooli big-band „Brassrock“. Meeldiv muusika tõi mõnusa meeleolu. Avaõhtu lõppes maitsva ühise õhtusöögiga instituudi restoraanis.
Big-Band "Brassrock"
Beethoveni sünnilinn Bonn Bonn võttis meid vastu suvise päikesepaistelise ilma ja õiemerega. Gustav-Stresemann-Institut http://www.gsi-bonn.de/das_gsi/, kus üritus toimus, asub linna ääres ja seetõttu jäi linnaelu meil Tiinaga praktiliselt nägemata. Hobuserauakujulise hotelli sisehoovis oli väga mõnus istuda ja kohvi juua.Majutus ja söögid olid perfektsed. Linn oli küll kaugel, aga „Vanake Rhein“ oli jalutades vaid 15 minuti kaugusel. Ja ta on tõesti võrratult maaliline!
„Ahoi“, „Hej“ ja „Bienvenue“ Laupäeva hommikul avas Bonni linnapea Ulrich Hauschild pidulikult Euroopa töötoa ja tervitas 23 rahvuse esindajaid. Sellele järgnes delegatsioonide tutvustus ja tervitus nende emakeeles. Sakslaste esituses kõlas ka meile Tiinaga „Tere tulemast!“ Oma ettekandes rõhutas Anne Gilleran Belgiast, et eTwinning on 21. sajandi hariduslik aktsioon, ta on unikaalne ja on täiesti tasuta." Heidelbergi Ülikooli professor Dr. Nicola Würffel rääkis oma ettekandes meedia kasutamise tähtsusest vastastikuses õppimises.
eTwinning klassiruumis – killukesi praktikast Erinevates workshop-ides tutvustasid õpetajad oma õnnestunud projekte, jagasid nippe ja näpunäiteid. Pilguga „kulisside taha“ sai ka algajatele selgeks, et ühisprojekt on küll suur töö, aga samas suur rõõm ja motivatsioon nii õpetajatele kui ka õpilastele.
Podcasting, video ja kultuuridevaheline õppimine Nendes workshop-ides saime ise aktiivselt tegutseda. Meedia- ja inglise keele õpetaja Sebastian Dorok jagas kogemusi, kuidas ta õpetab inglise keelt 45-liikmelises gruppis podcasting-u abil. Proovisime ise ka oma podcaste luua. Meediaõpetaja Armin Hottmann (foto) õpetas meile Movie Maker-programmi kasutamist. Vaatamata sellele, et töökeeleks oli inglise keel, sai saksa keelega Saksamaal edukalt hakkama. Kui tekkis küsimusi, võis kõike küsida ka saksa keeles.
Inglise keele õpetaja Michael Hamke, kes ise on eTwinning-s aastast 2004, tutvustas portaali võimalusi nii algajatele, kui ka edasijõunnutele.Päris uut ei olnud midagi, kõike on kuuldud juba seminaridel Eestis. Töötoa programmi lõpetas James Chamberlain´i (foto) workshop kultuuridevahelisest õppimisest, kus ta rääkis emailide kirjutamisest erinevates riikides, suhtlemise alustamisest erinevates kultuurides, jne. Väga huvitav!
„eTwinners, are you ready to dance?“ Pidulik atmosfäär ja võrratu vaatepilt avanesid meile laupäeva õhtul Godesburgi restoranis, mis asub kõrgel mäel. Saal, kus me õhtustasime, oli väga pidulik, toidud olid fantastilised. Kui kõigil oli kõht täis, kuulsime mikrofonist: „eTwinners, are you ready to dance?“ Sajahäälselt kõlas vastu: „Yes, we are!“ See oli tõeline üllatus, millest räägiti terve päev, kuid keegi ei teadnud täpselt, mis toimuma hakkab. Noor salsa-õpetaja näitas selle tantsu põhisamme, mida saime ka koheselt proovida. Poolteist tundi latino-rütmides möödusid märkamatult. Keegi ei tahtnud ära minna.
Salsa rütmides
Uued partnerid leitud! Minu uued partnerid on Isabelle ja Manuela. Ma teadlikult ei avalikusta riiki, sest õpilaste ülesanne on ära arvata, mis riigiga on tegemist. Paar aastat tagasi üks kreeka õpetaja, minu kursusekaaslane Austriast, kirjutas, et on eTwinningust vaimustuses. Siis ma ei osanud tema sõnu kommenteerida. Nüüd olen sellega täiesti nõus!
See you soon! Kohtumiseni! Pühapäeva hommikupoolik oli veel töine. Üritus lõppes ühise piduliku lõunasöögiga instituudi restoraanis. Paljud külalised said veel osa võtta linnaekskursioonist, kuid meie pidime kiiresti jõudma Kölni lennujaama, kust algas tagasitee Eestisse. Auf Wiedersehen, Deutschland! Aitäh, külalislahke Saksamaa!
Suur tänu Tiigrihüppe SA-le sellise toreda elamuse eest! Irina Ševtshenko ja Tiina Põllu
Oli 29.märtsi, laupäeva lumine varahommik, kui 11 Väätsa Põhikooli õpilast, direktor Enn Lehtpuu, loodusainete- ja arvutiõpetaja Ringo Saar ning inglise keele õpetaja Anneli Tumanski oma sammud ja mõtted Euroopa lõunatippu suunasid, et külastada sõpruskooli ja projekti „So Far So Close” partnerit Mazara del Vallo´s, Sitsiilias. Lennureis läbi Milaano läks kiiresti ning õhtupoolikul maandusime Palermos, kus olid meid vastu võtmas sõpruskooli õpetajad ja õpilased. Esimesel päeval külastasime Mazara looduskaitseala ja tutvusime linna ning selle vaatamisväärsustega. Looduskaitseala meenutas veidi meie rohelisi heinamaid, sest niisugust rohelust mujal Sitsiilias eriti ei kohta. Palju taimi, mis seal vabalt kasvavad, on meil toas pottides. Ala on tekkinud mere taandumisest aastatuhandeid tagasi ning nüüd on see rändlindude peatuspaik. Teisel päeval, esmaspäeval toimus vastuvõtt koolis. Meid olid tervitama tulnud ka linna ja provintsi haridusvolinikud, kelle toetusele sai võimalikuks meie võõrustamine. Meile esinesid kohalikud rahvalaulu ja –tantsuringi lapsed ning meie tublid laulutüdrukudki laulsid neile mõned laulud. Pealelõunal külastasime paekivi kaevandust ja antiik-Kreeka varemeid Selinuntes. Järgmisel päeval oli plaan minna Etna vulkaanile, aga kuna seal oli nii tugev lumetorm, siis jäi selleks korraks plaan katki. Veetsime toreda ja lõbusa päeva Palermos sealseid vaatamisväärsusi külastades. Kolmapäeval külastasime soolajärvi ja –muuseumi ning tegime ka väikese paadisõidu soolakuhilate vahel. Järves on vesi nii soolane, et vee aurustumise jääbki järgi sool, mis seejärel kokku kühveldatakse ning kuhilatesse pannakse. Kolmapäev tundus põhjamaalastele nii soe, et võisime päikest võtta, samal ajal kui kohalikud ise veel jopedes käisid. Kui muidu algab rannahooaeg aprilli lõpus või mai alguses, siis nüüd olime rannahooaja avajad meie. Seda käis filmimas ka kohaliku Trapani provintsi televisioon. Pealelõunal sõitsime 710 meetri kõrgusel merepinnast asuvasse linna Erice´sse. Sõitsime mööda serpentiine, mis olid nii järsud, et bussi aknast välja vaatamine tekitas nii mõneski kõhedust. Neljapäeval õnnestus teostada teisipäevane plaan minna Etnale. Juba tunnikene enne kohalejõudmist hakkas paistma Etna lumine tipp. Kohale jõudes oli umbes 1600 meetri kõrgusel merepinnast parajalt külm ja tuuline. See aga ei seganud meil tõstukiga üles minemast ja väikest jalgsimatka tegemast. Üleval, 2900 meetri kõrgusel oli aga nii tuuline ja sadas lund, et nägi vaevu enda ette. Tõstukist paistis võimas vaade laavaväljadele, nii kaugele, kuni silm ulatus.
Ringo Saar: Sõit vulkaanile toimus sellele Euroopa piirkonnale kohaselt, mööda kitsaid tänavaid ja teid. Üsna pea hakkas maapind muutuma aina tumedaks, andes märku vulkaanilist päritolu kivimitest. Busside peatuskohas otsustati mäkke tõusta köisraudteega ning seejärel jätkasime oma „uurimisretke“ jalgsi. Kui päris aus olla, ei saanud ma tol hetkel aru, kas mäe tippu tõus oli üldse ette nähtud või mitte, sest aega oli selleks antud tõesti üsna vähe. Igatahes siit kohast meie tõelised seiklused alles algasid. Nagu eespool öeldud, otsustasid päris tippu tõusta neli inimest Mari – Liis Mand, Kätlin Tamme, Taavi Suurkivi ja mina. Tee oli üsna vaevaline, sest reisiväsimusele lisaks said takistuseks üsna järsk tee ning suhteliselt hõre mägiõhk (või oli see hoopis minu olematu muskel või veel midagi muud). Vahepeal oli muidugi ka ilm täiesti ära pööranud, sest oli väga külm, tuiskas ning nähtavus oli kohati üsna napp. Mida rohkem tipu poole seda hullemaks ilmaolud läksid ning nagu hiljem bussis selgus, olid all inimesed juba ootamas ja kerges paanikas. Igatahes vahetult enne meie mõtet tipuvallutusest loobuda ja alla hakata tulema selgus, et mäest kõndis alla veel üks vapper geoloogiahuviline. Temalt saimegi teada, et tipuni on veel ainult umbes 30 meetrit (nähtavus oli ju peaaegu olematu). Sellel hetkel me lausa jooksime tipu poole, kuigi „kops oli täiesti koos“. Mäe tipus olid ilmaolud sellised, mida on raske sõnades kirjeldada. Tuul oli nii tugev, et edasiliikumine oli äärmiselt vaevaline, end võis tuule vastu toetada ja seeläbi püsti seista. Ilmaoludele vastav riietus meil muidugi puudus, seetõttu käed olid külmast nii kanged, et fotokaga ei saanud korralikult pilti teha (mõned fotod ja filmilõigud siiski õnnestus suure vaevaga teha) ning juuksed olid täiesti jääs. Lühikest aega pidasime me sellistes tingimustes vastu ja hakkasime siis mäest alla laskuma. Alles siis taipasin üle pika aja kella vaadata ning mõnda aega allapoole sammunud, taastus ka mobiililevi ja saabusid allalaskumist „veidi kiirendavad“ SMS-id. Köisraudtee juures meid muidugi juba oodati ning suunati veelkord kiirele tagasiteele. Kõike kokku võttes peab ütlema, et ekskursioon Etnale oli minu jaoks selle reisi üks tippsündmusi.
Reedel külastasid Keidi, Janne, Tanel ja õpetaja Anneli kooli, kus õpivad õpilased vanuses 14-19 ja omandavad eriala. Selles koolis sai õppida turismindust, informaatikat ja ärijuhtimist. Kui meil teevad õpilased valiku edasiõppimise kohta 16 aastaselt, siis Itaalias juba 14 aastaselt. Tagasi oma sõpruskooli minnes oli karaokelaulmine juba alanud. Tundub, et see meile nii populaarne tegevus on leidmas poolehoidu ka lõunamaades. Ennelõunal oli vastuvõtt linnavalitsuses, kus öeldi tänusõnu ja vahetati kingitusi nii võõrustajate kui võõrustatavate poolt. Külastasime ka 19.sajandil ehitatud teatrit, mis oli parajasti restaureerimisel. Lõunasöök oli seekord teistmoodi kui tavaliselt. Nimelt see tuli endal valmistada, et tutvustada Eesti kööki. Tegime sead ühes majutajaperes, kus olid kohal nii majutajad kui osad vanemad ja õpetajad ning ka kooli direktor. Omaltpoolt valmistasid toite ka sitsiillased. Meil oli kaasa võetud eesti leiba, mulgikapsaid ja vürtsikilu. Õhtul aeg šoppamiseks. Ja oligi käes viimane päev. Varahommikune lahkumine oli kurb. Lapsed olid sõpradeks saanud või oma vana sõprust veelgi tugevdanud. Vastuvõtt oli ülimalt soe ja reisiseltskond mõnus. Tallinna jõudes valdasid meid segased tunded. Olime nii kurvad kui rõõmsad ühteaegu. Kurvad, et kauaoodatud reis läbi sai, rõõmsad aga taas kojusaabumise üle. Igatahes olid meil kaasa võtta ainult ilusad mälestused.
Mida arvasid reisist õpilased
Doris Tihu: Oh, Sitsiilia teemast jääb eluks ajaks meelde päike, meri ja rõõmsad inimesed. Kahju oli koju tulla, kus on sompus ja tõsised inimesed, kuid samas on kodus ka hea olla! Sitsiilia on andnud mulle kui õpilasele elukogemust ja teadmist, et Eesti koolid pole halvemad kui mujal maailmas.
Kistel Juga: See reis jääb mulle kindlasti eluks ajaks meelde, sest just seal veetsin oma elu lahedamad päevad. Väga meeldis, et meie reisipäevad olid hästi ära organiseeritud. Ühel päeval olime kuuma päikese käes, teisel päeval aga võisime teha lumesõda Etnal. Mina olen selle reisiga tohutult rahul, kuna pere, kus ma ööbisin, oli super. Ja üldse kõik need inimesed….mul pole sõnu…..nii sõbralikud, abivalmid ja lahked. Hoopis teistsugused Eesti inimestest. Üks mis kindel, mina lähen sinna kindlasti tulevikus tagasi. Kõige kurvem hetk sellel reisil oli lahkumine, sest maha jäi päike, uued sõbrad, ilusad poisid ja rõõmsameelsed inimesed.
Kätlin Tamme: Esimene hetk, kui olime lõpuks oma kohvrid Palermos kätte saanud ja väravad avanesid, oli väga ootusärevust täis. Kõik olid nii õnnelikud ja lõbusad. Sealsed inimesed on ülimalt sõbralikud ja kõik majutajate sõbrad tahtsid meiega tuttavaks saada. Reisilt sai ka palju uusi teadmisi. Nägime seal täiseti erinevat kultuuri ja kuidas nemad elavad. Hoopis erinev oli see, et toas käidi jalanõudega ja liikluses praktiliselt reeglid puudusid. Sai ka oma inglise keele oskusi praktiseerida, mis olid eestlastel siiski paremad. Sellest reisist jäävad kindlasti väga head mälestused kõikidele, kes seal käisid ja see kogemus tuleb kindlasti elus kasuks, sest kogesime seal palju uut ja huvitavat.
Minna Suukivi: Oli see alles reis! See alguse ootusärevus…keegi meis ei teadnud, millisesse perre satub….see oli mõnus. Tegelikult olid nad kõik omamoodi erilised ja toredad. Kõik päevad olid meil täis põnevaid tegemisi ja käimisi. Saime palju naerda ja end hästi tunda. Muidugi meeldis kõigile sealne rand ja päike. Kiiresti pugesid see linn ja need inimesed meile südamesse. Kahju oli ära tulla. Igatseme väga oma sõprade järele ja tahaks nendega veel kokku saada. Ma arvan, et see reis andis meile kõigile juurde enesekindlust ja julgust tulla toime võõras keskkonnas, võõra keelega. Suur tänu meie õpetajale, sest ilma temata poleks seda kõike olnud!
Janne Lugu: Seda reisi olin ma oodanud väga kaua ja ma ei pidanud selles pettuma. Üks minu elu meeldejäävamaid hetki möödus seal. Kõige rohkem meeldis, et sealsed inimesed olid nii sõbralikud ja lahked. Reisi ajal olid ilmad enamasti ilusad ja kõik olid sellest reisist väga vaimustuses. Minu arust on suurepärane, et lastele on antud selline võimalus praktiseerida ja parandada oma inglise keele oskust ning reisida ja avardada oma silmaringi. Minule on etwinningus osalemine väga kasuks tulnud ja suur aitäh selle eest! Aga kõige selle eest peame me oma inglise keele ringiga tänulikud olema oma aktiivsele ja toredale õpetajale, ilma kelleta poleks meil olnud sellist võimalust!
Angela Mettus: Sitsiilia reisilt sain kindlasti palju kogemusi. Esiteks inglise keele harjutamine, mille käigus sain teada, et Eesti noote inglise keele tase on palju parem. Teiseks õppisin selle nädalaga tundma Sitsiilia kultuuri, mis on Eesti omast täiesti erinev. Esimesel õhtul Mazarasse jõudes oli meeldiv üllatus, kui avameelsed ja rõõmsad nad on. Kohe kallistavad ja musitavad. Täiesti harjumatu oli minu jaoks kellaaegadesse väga vaba suhtumine. Peres elamine andis aimu, kuidas Lõuna-Euroopa pereelu toimub. Väga meeldis Selinuntes, kus sai näha Kreeka kultuuri, Palermos, Etnal ja mägilinnas Erices, kus algul paistis päike, kuid õhtul tuli pilv ja näha polnud peaaegu midagi. Ainus asi mis võib-olla nii väga ei meeldinud, oli pastatoitude üleküllus.
Keidi Tedre: Ja saigi läbi see kauaoodatud nädal Sitsiilias. Esimese elamuse saime juba enamus lennukisse istudes ja mida aeg edasi, seda rohkem emotsioone see reis meisse külvas. Nädala sisse mahtus palju ilusat ja toredat, kuid selle ilusa ja toreda sisse mahtus ka palju tarkusi. Tarkused jõudsid meieni läbi lõbusate tegevuste, ja vaatamisväärsuste külastamise abil. Saime juurde kogemusi teise rahvusega suheldes, mitte oma emakeeles vaid inglise keeles. Tutvusime teise maa kultuuriga ja alguses oli üpris harjumatu kohaneda nii sõbralike inimestega, kes seal elasid. Kindlasti ei ütleks kunagi ära sellisest võimalusest mis meile anti ning arvan, et kõik peaksid sellisest võimalusest kinni haarama.
Mari-Liis Mand: Reis Sitsiiliasse oli hästi tore. Kõik päevad olid meie jaoks põnevalt sisustatud. Linn, kus me elasime, oli Mazara del Vallo, mis oli väga ilus. Eriti jäi meelde õhtusöök ühes kalarestoranis, kus pakuti väga huvitavaid toite - kaheksajalgu, tigusid, krevette jm. Etnal käik ja Erice asula külastamine meeldisid samuti. Ilmad olid mõnusalt soojad ning sealne rahvas väga sõbralik. Pered olid hästi hoolivad ja nende kodud erinesid meie omadest palju. Neil on suuremad majad/korterid ning tubade põrandad on põhiliselt kiviplaatidest. Tahaksime sinna tagasi ja igatseme oma sealseid sõpru väga.
Tiigrihüppe SA ootab osalema õppimislugude konkursil. See, mis toimub klassis, jääb enamasti ainult õpetaja ja õpilaste vahele. Aga vahel toimub seal midagi sellist, mida tahaks väga ka teistega jagada. Igal õpetajal on hetki, kus ta tunneb, et just seda teemat oskab tema kõige paremini õpetada ja just seda meetodit võiks ka teistele näidata. Tiigrihüppe Sihtasutus kutsub õpetajaid jagama oma õpetamistarkust teistega.
Valige välja üks teema oma õppeaines ja laske mõnel kolleegil või õpilasel üles filmida, kuidas te seda õpetate. Vahendid, meetodid ja koht on teie valida. Filmile tuleb lisada juurde selgitus: - tunni eesmärk; - tunni lühikirjeldus; - oodatavad tulemused Täpsemat infot tingimuste kohta saab Tiigrihüppe kodulehelt.
15. aprillil toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumis Koolielu IKT-infotund, kus Ingrid Maadvere tutvustab videode kasutamist õppetöös ja videode tegemist.
Kevadpäev Euroopas ootab jälle osalema. Sellel aastal on Kevadpäeva teemaks kultuuridevaheline dialoog. Traditsiooniliselt toimub ka Eesti koolidele blogimisvõistus, kus peaauhinnaks Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt välja pandud reis Brüsselisse. Loe täpsemalt Tiigrihüppe SA veebilehelt.
20. märtsil 2008 toimus programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning praktiline koolitus Paide Gümnaasiumis. Tutvustasime sõpruskoolide programmi ja projektitööd. Elo Allemann, Tiigrihüppe SA projektijuht, tutvustas programmi Sõpruskoolid Eurooaps/eTwinning Kairi Laane Viimsi Keskkoolist tutvustas oma projekti „Voices Of The World” Anneli Tumanski Väätsa Põhikoolist jagas oma kogemusi eTwinning projekti läbiviimisel - "SO FAR SO CLOSE" Seejärel tutvuti põhjalikult eTwinning portaaliga ning registreeruti portaali kasutajateks. Laine tuvustas lisaks eTwinning portaalile ka teisi töövahendeid, mida saab edukalt rahvusvahelistes projektides kasutada. Põhjalikumalt tutvuti PBWiki võimalustega. Suur tänu kõikidele aktiivse osavõtu eest ja julget pealehakkamist eTwinningu projektide loomisel.
18. märtsil toimus koolijuhtidele ja õppealajuhatajatele infoseminar ”Avatud ja loov kool”. Tiigrihüppe SA juhataja, Enel Mägi, rääkis teemal "Tiigrihüpe koostööpartnerina" Tiigrihüppe SA projektijuht, Elo Allemann, tutvustas programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning, mis annab Euroopa õpetajatele ja õpilastele võimaluse rahvusvaheliseks koostööks interneti vahendusel. Seminaril esitleti edukaid eTwinning projekte. Tuuli Koitjärv, Pärnu Vanalinna Põhikooli klassiõpetaja, jagas oma kogemusi kahe eTwinning projekti läbiviimisel - "Tegelased lastekirjandusest" ja " Lumemees" Merik Sikk Kadrina Keskkoolist tutvustas projekti „Popular Dances” Kairi Laane, Viimsi Keskkooli klassiõpetaja, esitles projekti „Voices Of The World” Meeri Sild, Tiigrihyppe SA koolitaja, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi inglise keele õpetaja,viis läbi ajurünnaku ja rühmatöö, kuidas integreerida rahvusvaheline projektitöö õppekavaga. RÜHMATÖÖ
Räägiti, kuidas saaks tehnoloogia võimalusi kasutada koolis nii, et see toetaks kõige paremal moel igapäevast õppimise-õpetamise tööd. Sirje Kautsaar, Harmi Põhikooli direktor, andis ülevaate tööst koolijuhina kui innovatiivse koolikeskkonna kujundaja. Ingrid Maadvere, Tiigrihüppe SA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog, tutvustas haridustehnoloogi tööd üldhariduskoolis Gustav Adolfi Gümnaasiumi näitel. Enely Prei, Tiigrihüppe SA projektijuht, tutvustas projekti "Sülearvuti õpetajale".
Osaledes eTwinningu aastakoneverensil Bukarestis sai kinnitust veelkord tõsiasi- Eesti Tiigrihüppe meeskond on meeskond suure algustähega ning selle seltskonnaga võib minna läbi tule ja vee. Suured tänud kogu reisiseltskonnale!
Kes soovib tulevikus lõbusalt Bukarestis aega veeta, siis leiab sealt ka lõbusaid hotelle.
Laupäeva õhtul toimus pidulik õhtusöök, kus pakuti Rumeenia rahvustoite. Saal, kus me õhtustasime oli väga pidulik.
Tegelikult tegi kogu selle piduliku õhtusöögi meile Helja väla ja kutsus kõik sõbrad eTwinnijad üle Euroopa kokku oma sünnipäevale:) Valik rahvustoite, mida pakuti õhtusöögil. Konverentsil olid seekord ka kõik Eesti eksperdid. Üheskoos arutasime eTwinningu tulevikuplaane Eestis. Oleme jätkuvalt veendunud, et eTwinningu õpetajad Eestis on väga vahvad ja hästi uuendusmeelsed ning teiega on väga tore koostööd teha. Selline nägi välja üks näituse boks (pildil Poola näitus). Mind isiklikult natuke häiris see, et paljudes boksides pakuti sööki ja jooki. Kohati jäi natuke selline läbu mulje. Ingrid leidis endale twinni partneri Belgiast. Esimese päeva õhtul toimus meil linnaekskursioon, kus tutvustati Bukaresti. Pildil on näha suur Parlamendi hoone, mis ehitati Causescu aeg. See oli ikka üüratul suur. Siin on näha ühe õpitoa tiim, kus oli ka meie LeMilli isa Hans. Pildil arutavad nad tõenäoliselt oma töötoa teemasid veel. Ka mina käisin nende töötoas, mis oli väga huvitav. Riina Vuorikari (pildil paremal) rääkis tag'idest. Tema ettekanne oli väga huvitav.
See oli hotell, kus meil toimus see kogu konverents. Hotell oli alles tutt-uus. Ehitustööd alles käisid. Ruum, kus Hans esines, alles reedel ehitus veel käis ja laupäeval saime juba verivärskes ruumis töötuba nautida. Hotellis oli üle 1000 toa ja seda iseloomustas jälle märksõna "suur".
Laupäeval hakati hommikul varakult hotellis toimetama lilleseadetega. Mõtlesime, et õhtul toimuvad seal suurejoonelised pulmad, aga... tegelikult toimusid ühe kolme kuuse lapse ristsed. Sedagi üritust iseloomustas sõna "suur". Hotell paiknes meil äärelinnas ja selline vaade avanes aknast- autoturg. ... ja veel vaade aknast Kuna ehitustööd hotellis alles käisid, siis võis kohata ka sellist pilti seal. Nii mitmelgi korral toimus voolukatkestus näituse ruumis õhtul, mis tekitas suurt elevust.
Kokkuvõtteks: Rumeenlased just küll väga ei paistnud silma külalislahkusega, aga ju meid on juba nii ära rikutud siin Eestis. Konverentsil küll väga palju uusi teadmisi ei saanud, kuid uusi kontakte sai päris palju. Me veendusime järjekordselt, et eestlased on väga uuenduslikud, sest enamuses, mida konverentsil räägiti oli juba tuttav. Aga nagu öeldakse, kordamine on tarkuse ema.
Tahan tänada kõiki vahvaid reisikaaslasi ja loomulikult Elot, kes selle osalemise meile võimaldas.
Eestlastel oli põhjust taaskord eTwinning võistluse auhinnatseremoonial rõõmustada. Projekt, milles osaleb Pärnu Koidula Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Leibur, saavutas eTwinning võistlusel teise koha.
Projektis osalevad üheksa kooli viiest riigist- Eestist, Belgiast, Sloveeniast, Slovakkiast, Ungarist ja Hispaaniast.
Kids H@nd in H@nd on tore näide loovast koostööst, kus saavad osaleda ka õpilased, kes võõrkeeli veel ei valda.
14.-16. märtsini 2008 toimus Rumeenia pealinnas Bukarestis eTwinning aastaüritus, et esitleda senitehtut, auhinnata eTwinning võistlusel osalenud õpetajaid ja tutvustada uusi suundi sõpruskoolide programmis.
Eestist osales aastaüritusel kaheksa õpetajat.
14. märtsil tervitas Bukarest eTwinningu aastaüritusel osalejaid päikesepaistelise kevadilma ja liiklusummikutega, mis raskendas mõnevõrra õigel ajal toimumispaika jõudmist. Bukarest, hiigelsuur ja n-ö valmimisjärgus hotell konverentsi toimumispaigana, entusiastlikud eTwinning-õpetajad üle Euroopa ning lõputult üllatusi pakkuv näitusesaal – kõik see tekitas palju emotsioone ja mõtteid.
Allpool meie õpetajate mõtted Bukarestis nähtu-kuuldu kohta:
Helja Kirber, Tartu Forseliuse Gümnaasiumi emakeele õpetaja: Olin esimest korda aastaüritusel ja rahvaste ja keelte paabel jättis võimsa mulje. Huvitav oli näha ja kuulda omavahel suhtlemas erivate maade õpetajaid. Tore oli vaadata, kuidas erinevad rahvused vastavalt temperamendile esitlesid oma riiki näitusel. Ja nagu elus ikka, inimeste seas liikudes ja teiste kogemusi kuulates-vaadates saab alati midagi, mida ka enda tegevuse jaoks kõrva taha panna. Bukarestiga tutvumisvõimalusi ei olnud küll palju, kuid teatava kujutluse sellest linnast siiski sai. Siinkohal võib suurlinna liiklusummikutele ka tänulik olla, sest selle tõttu läbisime Bukaresti teel hotelli ja lennujaama piisava aeglusega ja saime linna vaatamisväärsusi imetleda. Oma võlu lisas ka hilisõhtune bussiekskursioon. Bukarestis on palju, mille kohta saab öelda „hiigelsuur“. Palju sellest on pärit Rumeenia omaaegse diktaatori ajast, aga samas on ka hästi näha, kuidas mingil ajalooetapil esile toodud ideed jäävad pikemaks ajaks rahva ühismällu. Hotelli kohta, mis on nii uus, et värvilõhn veel õhus ja töömehed liikumas, saab kasutada ka sõna „hiiglaslik“ – koos kõigi sellest tulenevate võlude ja vaevadega. Aitäh võimaluse eest aastaüritusel osaleda!
Aimi Jõesalu, Põlva Keskkool: Olen väga tänulik AS Tiigrihüppele selle toreda võimaluse eest osaleda eTwinning rahvusvahelisel konverentsil, kuna see andis inspiratsiooni edaspidiseks projektitööks ja igapäevaseks arvutipõhiseks õpetamiseks. Oli huvitav teada saada teiste maade etwinnijate kogemustest ja tegemistest. Saksa keele õpetajate eestseisuse liikmena kogusin partneriotsinguid eelkõige saksa keele õpetajate, oma kooli kolleegide jaoks ja samas ka oma projektide jätkamiseks. Bukarest ise oli müstiline ja konverents siin hiigelhotellis huvitav, seltskond armas ja lahe, eriti Eesti oma. Inglise keelgi hakkas meenuma! Nii mõnigi materjal ja saadud lingid ootavad kohest uurimist ja läbitöötamist kodus!Kui on midagi uut ja huvitavat, mida veel uurida ja juurde õppida, siis oli konverents seda väärt, et kohal olla! Aitäh veelkord suurepärase võimaluse eest! P.S. (Juba mõtlen sellele, kuidas järgmisele konverentsile pääseda?!)
8. märtsil oli mentorite koosolekul juttu Paide koolilaste joonistatud pildist, mida Enel kord rahvusvahelises seltskonnas tutvustas ja mis nüüd tihtilugu illustreerib rahvusvahelisi haridusalased üritusi.
Reedel, 7. märtsil 2008 toimus Tallinnas Ülemiste hotellis projektivõistluse lõpuüritus. Sihtasutuse poolt korraldatud konkursil selgitati välja kümme parimat eTwinning õpiprojekti. Esikoha sai Viimsi Keskkooli projekt „Voices Of The World”, õpetaja Kairi Laane, teisele kohale tuli Tartu Hiie kool projektiga „Virtual Art Exhibition", õpetaja Tiina Põllu. Kolmanda koha pälvis Kadrina Keskkooli projekt "Popular Dances", õpetaja Merike Sikk.
