Esmaspäev, märts 25, 2013

Eesti õpetajad tõid kevadisest Portugalist jagamist väärt ideid


14. - 16. märtsini 2013 toimus Lissabonis traditsiooniline eTwinningu aastaüritus, kus osales Eestist 8 õpetajat. Neist igaüks leidis sealt  midagi, mis on väärt kolleegidega jagamist.


 
Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog

Konverentsi peaesineja oli Bob Fyer, kelle ettekanne oli pessimistlik. Juttu oli riskiühiskonnast (Ulrich Beck), kus kõik on ettearvamatu ja ootamatu. Kuhu me tegelikult kuulume? Kus on meie kodu? Need olid küsimused, millele Fyer vastust otsis. Teine mõte tema ettekandes oli, et me õpime igal pool ja alati juba sündimisest saati. Me peame ka koolis arvestama, et õppimine on loomulik protsess.

Bob Fyeri ettekannet saab vaadata konverentsi blogist, pisut hakitul moel, kuid siiski. Ettekanne algab esimese video keskpaigast ning lõpeb neljandas videos.

Töötoas  “Classactivites-developing citizenship in an eTwinning Context” (Marta Hunya, Bettina Zeidler), arutasime rühmas, millised väärtused peaksid olema Euroopa kodanikul ja kuidas nendest õpilastega rääkida. Olid mõned päris head harjutused.
1.      Valida vastandväärtused, näiteks vabadus ja kontroll. Arutleda nende väärtuste üle ja seejärel seista rivisse, vastavalt sellele, mida  ja mil määral mina eelistan.
2.      Koostada fotokollaaž inimeste fotodest. Keda ma märkan? Miks? Kellega ma tahaks suhelda? Miks? Jne.

Konverentsil autasustati ka  2012. aasta võiduprojekte. Lähemalt ühest võiduprojektist „Vikerkaare küla“.
Kui seda projekti auhinnatseremoonial  esitleti, siis ei jäänud muljet, et projektis kasutati palju tehnoloogiat. Töötoas selgus aga, et hoopis vastupidi.  Projekti käigus tuli õpilastel  ehitada vikerkaareküla, kus kõik on rahus maailmaga ja iseendaga (N. Mandela). Enne reaalse küla ehitamist tehti palju eeltööd:
     Tutvustati iseennast. Selle juurde kuulus ka Voki keskkonnas loodud mäng, kus õpilased rääkisid endast, aga nime ei öelnud. Teised riigid pidid tutvustuse põhjal ära arvama, kellega on tegemist.
     Tutvustati oma riiki, selleks loodi üle 100-leheküljeline e-raamat.
     Kavandati küla, valmisid joonised ja maketid
      Loodi küla lipp, vapp ja hümn.
     Turistidele valmistati juhend
     Valiti linnapea
Külad tehti ka reaalselt valmis, kas plastiliinist või paberist. Valiti välja plastiliinist küla.
See projekt pani õpilasi mõtlema selle üle, mida tähendab olla vastutustundlik kodanik

Kristiina Tiits, huvijuht, Tallinna 21. Kool

Esimene üllatus oli avamiselt, et kui palju inimesi ikkagi aktiivselt tegeleb eTwinninguga.
Teine avaürituse emotsioon oli seotud muusikalise etteastega. Sain veel kord kinnitust, et toredad asjad ei sünni suure rahalise toega või ideaalsetes tingimustes. Vaja on tahtmist ja ideed.
Töötuba  "Class activities - developing citizenship" - kuidas olla Euroopa kodanik, milliseid väärtuseid me vajame.
Alustasime sellest, mllised väärtused on meile isiklikult olulised. Meie töörühmas leiti, et  kõige olulisemad  väärtuseid on
     avatus
     tolerantsus
     austus
     mitmekeelsus
Seda kõike me üritame koolis ka õpetada, et meie õpilased saaksid elus hakkama, mitte ainult Eesti kodanikena, vaid ka Euroopa ja ka maailmakodanikena.

Kõrva jäi küsimus, et kuidas me õpetame lapsi maailmakodanikeks, kellel on oskused ja julgus maailmas hakkama saada. Ja see maailm ei piirdu täna enam oma riigiga, ega ka mitte naaberriigiga. Kindlasti ei toimi hea õpetamine samal viisil nagu aastakümneid tagasi.
Selleks, et olla täna hea õpetaja, pead sa suutma pakkuda õpilastele midagi enamat kui raamatutarkus. Hea võimalus selleks on eTwinningu projektid, et avada maailma ja julgustada suhtlema.
Teisena sai külastatud töötuba “Building projects on better, more responsible use of the internet”. Kahjuks ei olnud see eriti õnnestunud ülesehitusega.  Mõtted, mis mul sellest töötoas tekkisid:
     meie õpilased on sündinud koos interneti  ja arvutiga. Me õpetajatena ei ole sageli oma õpilasetega võrdses olukorras.
     Sageli ei ole võrdses olukorras ka vanemad, mis tähendab, et nad ei suuda oma lapsi aidata ja ka kaitsta interneti ohtude eest.
     Õpetajad vajavad lisakoolitusi.
Õpilased oskavad küll arvutit kasutada, kuid sageli ei taju riske, mis netimaailmas on. Ja vajavad seetõttu ka õpetust.
     Jäi mulje, et Eestis on koolitused nii õpetajatele, vanematele kui õpilastele üsna heal järjel.
     Oli hea võimalus tutvustada netilammaste lühifilme.

Terje Mägi, klassiõpetaja, Vastseliina Gümnaasium

Minu jaoks oli aastakonverents eriti oodatud ja tähtis, kuna meie projekt “Intercultural dialogue through fairy tales, drama, and art” vääris Mevlana kultuuridevahelise mõistmise auhinna. Auhinnatseremooniale oli kohale tulnud peaaegu kogu meeskond (üldse oli kokku 37 partnerit 28 riigist)! Väga emotsionaalne ja tore oli näha inimesi, kellega oled teinud virtuaalset koostööd nüüd silmast silma! Meie meeskond jätkab sel aastal juba kolmanda projektiga, mis näitab, et meeskond on meil tugev ja ettevõtlik!

Meie projekti tutvustus toimus eTwinningu praktilises töötoas eTwinning in Practise- ingredientc of successful projects. Lisaks meie projektile tutvustati seal projekte Fly me to the Moon ja P.A.L.E. Kõik need projektid on olnud edukad, kuna neis
·         pööratakse tähelepanu projekti planeerimisele,
·         projektimeeskond leiab  aega tagasivaatamiseks ja tegevuste analüüsimiseks ning tutvumiseks teiste projektipartnerite  tööga,
·         õpilastel on võimalus kaasa rääkida projekti tegemistes ja plaanides
·         õpilastel on võimalus näha projekti tulemusi ja tunda rõõmu nende üle,
·         partnerite vahel  on head koostöösuhted, heade partneritega on meeldiv teha koostööd mitme erineva projektiga ja mitmeid aastaid.

Konverents oli inspireeriv (uued projektiideed), emotsionaalne (uued tutvused, kontaktid), õpetlik (uued teadmised) ja silmaringi avardav (meeldiv reisiseltskond, kellega koos sai tutvuda ka Lissaboni vaatamisväärsustega!).

Triinu Pääsik, haridustehnoloog, Tallinna Rahumäe Põhikool

Minu jaoks jäi konverentsi kõrghetkeks kolmest töötoast “The pedagogical value of eTwinning projects” koos Arjana ja Bartiga. Huvitaval kombel ei osanud ma sellise tugeva kontseptsiooniga workshopi oodata, kuid see oli otsast lõpuni läbi mõeldud ja merel seilamise idee kandis algusest lõpuni edukalt randumiseni.

 Veebipõhised vahendid on lihtsalt nii minu teema! Ja kuigi eeldasin teistsugust lähenemist, sain täpselt seda, mida tahtsin - natuke koolitust, natuke praktilist ja isenäppimist.
Küll aga tunnen puudust teadmistest, kuidas eTwinningut rakendada erinevates ainetes - teemad on küll uhked, aga ainetepõhiselt jääb kuidagi laiaks see pind.
Minu arvates võiks alustada nt õppeainest, siis minna teemadeni (ja valida klass) ja seejärel vahenditeni. Mulle tundub, et hetkel käib see kuidagi kaootiliselt - valime vanusegrupi, teema ja siis vaatame, mis õpetajad meil kohal on...

Mida siit kaasa võtan? Eelkõige teadmise, kui paljud on reaalselt huvitatud ja tegevad eTwinningu projektides, mõningad kontaktid ja ühe potentsiaalse projektiideeseemne :)

Märkmed -   (kahest workshopist; kolmanda ajal polnud enam akut ;)

Hele Nõlvak, inglise keele õpetaja, Roosna-Alliku Põhikool

Mina vaimustusin samuti kõige rohkem Bart Versiwijvel’i ja Arjana Blazic’i läbiviidud töötoast “The pedagogical value of eTwinning projects.“ Demonstreeriti mitmeid õpilasekeskseid veebikeskkondi, mis võimaldavad õpilastel/õpetajal omavahel klassiruumis suhelda, paljud on varustatud piltide, muusika või heliefektidega. Eesmärgiks on läbi loominguline eneseväljenduse kriitilise mõtlemise arendamine, väljakutsetele julge vastamine ning koostöö stimuleerimine.

Beate Vollmer ja Christiane Meisenburg viisid läbi töötoa “Teaching EuropeanCitizenship: Project Examples and eTwinning Kits”. Osalesin rühmatöös: “Ideaalne Euroopa kodanik,” kus paluti 10-13 aastaste õpilaste jaoks välja pakkuda, kuidas etteantud kategooriad (meie puhul Euroopa kodaniku väärtushinnagud ja võõrkeeleteadmised) rakendada praktilisse tööse. Rühmatöös sündis konseptsioon väärtuste peegeldamisest kunstis – universaalne keel, mida kõik mõistavad ning piltidega sõnaraamatu loomine – “Pictionary.”

Kristel  Kook-Aljas, inglise keele õpetaja,  Kose Gümnaasium

Oli äärmiselt meeldiv ja tiivustav konverents – inimesed pakatasid ideedest ja soovist jagada oma kogemusi.
Nina Hobi (CH) Sara Gilissen (BE) töötoas "Developing quality project" pöörati tähelepanu neljale projekti faasile , mis kõik võivad aidata muuta projekti kvaliteetseks:
Planeerimine:
Kuna projekt kuulub kõigile liikmetele, siis tuleb kõigis punktides läbirääkida ja kokkuleppida, et kõik saaksid ühtviisi aru.
  •  enne projekti käima lükkamist on oluline suhelda kõigi partneritega,
  • kaasa õpilased planeerimisse – mis neid huvitab, milliseid ülesandeid ja kuidas nad soovivad lahendada.
  •   püstita selged lõppeesmärgid endale ja oma õpilastele.
  • sõnasta selged ja reaalsed (saavutatavad) tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks
  •     sea ajalised tähtajad iga tegevuse jaoks
  •  mõelda, kui suur on õpilaste ajaline panus (näiteks: kord nädalas tunnis või kodus) ja millised on tehnilised võimalused
  •   kaasa projekti kolleegid (väike lõik projektist)
  •    anna õpilastele rohkem vastutust – kaaslaste juhendajad (näiteks need, kel on head arvutioskused)
  •   esitle kooliperele, vanematel, kohalikule kogukonnale meedia kaudu
  •   esitle koduleheküljel, blogis
Hinnangu andmine:
  •  kas projekt oli seotud õppekavaga
  •  küsitlus õpilastele
  •  kaardista head ja halvad kogemused
  •  võta tulemused kokku – mida sa kordaksid, mida muudaksid?
Tunnustamine:
  • taotle kvaliteedimärki          
  • tunnusta õpilasi ja projektis osalenud õpetajaid vanemate ja kogu koolipere ees:
Mõned kasulikud lingid:
e-ajakirja koostamiseks www.issuu.com
tasuta veebilehe koostamiseks www.Jimdo.com

Töötoas “Towards an International School. Placing education and International learning at the heart of the school and curriculumjagasid oma kogemusi kolme erineva suurusega Šoti kooli õpetajat Ann Jakins, Nick Falk ja Geoarge Glass. Nende koolides on eTwinningu projektid kirjutatud juba õppekavadesse ja kõik õpetajad on seotud projektidega (ühest projektist võtab osa mitu erineva aine õpetajat, keegi ei ole üksi)
Mulle hakkas väga meeldima nende põhimõte, et igal õpilasel on õigus osaleda rahvusvahelises projektis.

Kokkuvõttena sain kinnitust, et projektidega tegelevad entusiastid, kes tahavad olla head õpetajad. Sageli on neid koolis üks või kaks. See oli südamerahusutuseks hea teadmine.

Merle Lepik, haridustehnoloog, Salme Põhikool

Peatudes töötoas “Building projects on better, more responsibleuse of the internet”, kus lektoriks oli Annick Van de Velde Belgiast, keerles kogu arutelu internetiturvalisuse ümber. Kuidas siduda seda teemat oma koolis erinevate õppeainetega ja kas see on üldse vajalik? Kuidas siduda seda eTwinningu projektiga?
Rühmatöödes sai selgeks, mis ilmnes hiljem ettekannetes, et internetiturvalisuse teemast ei saa tänapäeval üle ega ümber ning vajadus nii õpetajakoolituse kui ka lastevanemate koolituste järele on suur. Lähtuti paljuski oma kogemustest. Kuna Eestis on “Targalt internetis” programm küllaltki levinud, siis ei olnud selles töötoas sellist ahhaa! efekti.
Annick Van de Velde jagas töötoas olijatele mõningaid näpunäiteid ja linke, mida oma töös kasutada. Kuna aeg oli piiratud, siis ühtegi praktilist näidet ei arutatud, küll aga jäid kõrvu järgmised mõtted:
     koolitusvajadus
     õpilaste kaasamine netiketti reeglite tegemisse, näiteks “10 netireeglit/käsku”
     rollimängud

Mari Tõnisson, arvutiõpetaja ja haridustehnoloog, Tartu Hiie Kool

Mentorite töötoas arutlesid lektorid Lesley Atkisns ja John Warwicke mentori rolli üle ja andsid näpunäiteid, kuidas seda rolli eduliselt täita. Paraku läks pärast teoreetilist ettekannet elavaks aruteluks selle üle, kuidas teooria ei kipu reaalses elus eriti hästi töötama, sest enamik mentoritest töötab suure koormusega õpetajatena ning selliseks lisatööks ei leita tihtipeale jõudu ega aega. Ühiselt jõuti juba varem teada oleva tõsiasjani - eTwinning ongi kõige tublimatele:-)

Kuulanud ka tervet rida projekte tutvustavaid (erineva sisu ja esitlemisega) ettekandeid, sai selgeks, et Eesti õpetaja teeb twinnimisel väga tublit tööd ja võiks vabalt saada esinemisvõimaluse järgmisel aastakonverentsil. Elagu eTwinning!
(juhuslik tundmatu autor, Merle aparaat:-)