Ürituse pealkiri oli "eTwinning - minevik, olevik ja tulevik". Brüsselisse oli kogunud 400 õpetajat üle Euroopa, et omavahel suhelda ja üksteisega kogemusi jagada.
Eestist võttis üritusest osa viis õpetajat, kes kõik on sõpruskoolide programmiga seotud. Eestit esindasid Anneli Tumanski Väätsa Põhikoolist, Madli-Maria Niit Kuressaare Gümnaasiumist, Merike Sikk Kadrina Keskkoolist, Mari Tõnisson Tartu Hiie koolist ning Piia Saak Lihula Muusika- ja Kunstikoolist.
Aastaürituse avas Euroopa Komisjoni haridusvolinik Jan Figel. Seejärel kuulutati välja eTwinning võistluse võitjad. Aastaürituse sisulise poole juhatas sisse Stephen Heppell, kes esitas visiooni 21. sajandi haridusest.
Elevust tekitasid videofilmid, mille kaudu eTwinning projektides osalevad lapsed õpetajaid tervitasid.
Traditsiooniliselt kuulub aastaürituse juurde progammis osalevaid riike tutvustav näitus. Eesti näituseboksis tutvustasid Eesti õpetajad oma projekte, Eestit ja Eesti koole ning kutsusid üles partnerit just Eestist leidma. Kuigi lennureisi käigus oli kaduma läinud meie pagas ja koos sellega ka märkimisväärne osa näituse materjalidest, ei lasknud õpetajad sellest end häirida ning trükised asendati aktiivse suhtlemisega.
Aastaürituse teine päev oli töine. Osa sai võtta mitmesugustest praktilistest töötubadest. Õppida sai animatsiooni, tutvuda lähemalt eTwinning keskse portaali ning internetipõhiseks koostööks sobivate veebipõhiste tööriistadega. Õpetajad, kelle koostööprojekt pälvis eTwinning peaauhinna, tutvustasid oma projekte lähemalt.
Päeva töise osa lõpetas mõttevahetus, kus aastaüritusel osalejad arutasid internetipõhise rahvusvahelise koostöö vajalikkuse üle ning tõid välja asjaolud, mis soodustavad eTwinning projektides osalemist ja mis takistavad.
Programmi Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning hinnati kõrgelt ning leiti, et rahvusvaheline koostöö on koolis väga vajalik, kuna motiveerib õpilasi, muudab õppimise-õpetamise protsessi huvitavaks nii õpilastele kui ka õpetjatele ning arendab võõrkeelte ja infotehnoloogia vahendite kasutamise oskust. Samas mööndi, et tihti ei jäta riiklikud õppekavad projektõppele palju ruumi, lisaks selle on keeruline ÕIGE partneri leidmine ning nii koolide tehniline varustatus kui ka õpetajate arvutikasutusoskus on riigiti erinev.
Laupäev, 24. veebruar lõppes piduliku õhtusöögiga. Eesti delegatsioon tähistas ka Eesti Vabariigi aastapäeva. Ka Manneken Pis oli selleks päevaks riietatud Eesti rahvariietesse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar