Kontaktseminar keskendus sellele, kuidas infotehnoloogia kasutamine võiks toetada õppetööd gümnaasiumiastmes. Seminaril oli ühtekokku 64 osalejat, kes olid jagatud kolme gruppi: sotsiaalteadused ja humanitaarained, võõrkeeled ning loodusained ja matemaatika. Iga grupi tööd juhtis moderaator, vastavalt eeltoodud gruppidele siis Madli-Maria Naulainen, Meeri Sild ning Urmas Tokko.
Üks eesmärke oli jagada ka Eesti koolide parimat praktikat ning seminari käigus oli osalejatel võimalus külastada meie koole. Kuna koolide visiidid olid kahtlemata kontakseminari üks põnevamaid osasid, siis jagaksin pisut pikemalt sõpruskoolide blogi lugejale, mida koolides nähti.
Sotsiaalteaduste ja humanitaarainete gruppi kuulunud õpetajad külastasid Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi, kus neil oli võimalik vaadelda õpetajate Henrik Salumi ja Ott Väli läbiviidud ühistundi, milles oli integreeritud inglise keele õpetamine ja ühiskonnaõpetus. Tunni teemaks oli e-teenuste kasutamine. Kooli külastanud õpetajate jaoks oli üllatus, et Eestis on nii palju riiklikul tasemel välja arendatud e-teenuseid, kuid veelgi rohkem avaldati imestust tunnis osalenud õpilaste hea inglise keele oskuse ja tunnis osalemise aktiivsuse üle. Tunni lõpuks valmisid õpilastel PP-esitlused, mis ka ette kanti.
Lisaks tunnikülastusele viidi Gustav Adolfi Gümnaasiumis läbi ka praktiline töötuba, kus õpetaja Marju Liidja jagas oma kogemusi infotehnoloogia kasutamisest ning Ott Väli tutvustas ajatelgede kasutamist. Koolivisiit lõppes sisuka ülevaatliku ekskursiooniga kooli muuseumisse.
Loodusainete ja matemaatika gruppi kuulunud õpetajad külastasid Tallinna Reaalkooli. Võimalik oli külastada kas õpetaja Andrus Kangro läbiviidud keemiatundi või õpetaja Helli Lõokese matemaatikatundi. Mõlemas tunnis kasutati aktiivselt tehnoloogilisi vahendeid, keemiatunnis tehti Vernieri seadmete abil katseid, matemaatikatunnis kasutati GeoGebra programmi.
Lisaks sellele külastati õpetaja Ahti Penti tehnoloogiaõpetusetundi, kus sai näha, kuidas õpilased modelleerivad Solidage tarkvara abil esemeid, mis hiljem CNC freespringil füüsilise kuju saavad. Tutvuda sai ka Lego Mindstormi NXT komplekti abil loodud robotitega, mida arvutil programmeerides liikuma saab panna.
Kooli külastanud õpetajatele anti võimalus ise koolipinki istuda ja Vernieri seadmeid katsetada, õpetajad Andrus Kangro ja Martin Saar juhendasid keemilise katse tegemisel, õpetaja Toomas Reimanni juhendamisel said kõik mõõta oma käe jõudu. Ene Saar tutvustas koolis kasutusel olevat õpikeskkonda Moodle.Külalisi oli tulnud tervitama ka gümnasist Erik Tamre, kes jagas oma seisukohti sellest, missugune on hea õpetaja, mis on tehnoloogia kasutamise eelised, mis miinused. Väga oluliseks pidas Erik seda, et koolist saadaks kaasa oskus küsida "miks?". Koolivisiidi lõpetas direktor Gunnar Polma ülevaade kooli ajaloost ja tänasest päevast ning kõik külalised said testida oma teadmisi Promethani kiirvastamispultide abil.
Reaalkooli külastanud õpetajatele avaldas suurt muljet just õpilased, nende oskus suhelda, rääkida oma õpingutest, hea võõrkeeleoskus. Enim aga toodi välja see, et koolis on loodud terviklik õpikeskkond, mis suunab õpilast uurima, mõtlema ja avastama. Vaatepilti, mis avanes seminaril osalejatele visiidi algul, meenutati veel hiljemgi, mööduti õpilastele seatud vaiksest nurgakesest raamatukogu ees, kus oli mänguootel malelaud ja poisid üheskoos arutamas matemaatikaülesande üle...
Võõrkeelte gruppi kuulunud õpetajad külastasid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi. Kuigi ühtegi n-ö päristunni külastust ei olnud planeeritud, oli tõeline kokkupuude õpilaste ja igapäevase õppimisega siiski olemas. Nimelt vähem traditsioonilises vormis ja meediaõppe raames. Õpilased intevjueerisid kooli külastanud õpetajaid, tegid visiidist pilte, lisaks said õpetajad kuulata õpilaste ettekandeid meediaõpetusest. Loomulikult ei puudunud ka Lillekülas ringkäik koolimajas, hea mulje jättis renoveeritud kooli kaasaegne õpikeskkond ning head töötingimused nii õpetajatele kui ka õpilastele. Praktilises töötoas tutvuti lähemalt mitmesuguste veebivahenditega, mis võõrkeeleõppes sobilikud kasutada. Loomulikult avaldas ka Lillekülas head muljet õpilaste hea võõrkeele ja esinemisoskus. Hilisemates vestlustes toodi välja, et väga positiivsena jäi silma uutmoodi pedagoogiline lähenemine meediaõpetuses ning et võõrkeeli õpitakse eesti koolis väikestes gruppides.
Kõige selle kohta, mis kontaktseminril veel toimus, saab ülevaate seminari ajaveebist, kuhu ka kõik ettekanded on üles laetud http://contactseminartallinn2010.blogspot.com
Huvi tekitamiseks ehk nii palju, et esimesel päeval andis Enel Mägi ülevaate Tiigrihüppe Sihtasustuse tegemistest, Piret Luik suunas mõtlema teemadel, kuidas ühendada tehnoloogia, hea ainetundmine ning pedagoogika ning Madli-Maria Naulainen vallandas diskussiooni teemadel, milline roll on sotsiaalsetel võrgustikel õppetöös.
Seminari teine päev keskendus eTwinningu projektide loomisele ja portaali tundmaõppimisele. Muide, õpetaja töölaud eTwinning portaalis sai uue näo just 1. oktoobril, seega oli kõigil huvitav, nii uutel kui ka kogenenumatel tvinnijatel. Ainult eri maade rahvuslikud kasutajatoed hoidsid hinge kinni, kas ikka kõik tõrgeteta toimib.
Seekordsel kontaktseminaril oli erakordne koostööprojektide saak, pea kõik osalejad leidsid partneri või partnerid ning alustasid projektitööd. Pildil näetegi, et käe on tõstnud kõik, kes projektiga alustasid.
Tiigrihüppe Sihtasutus tänab kõiki, kes kontaktseminari õnnestumisele kaasa aitasid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar