Loodusainete õpetajate tööseminarist Sloveenias osalesid 70 õpetajat 16 Euroopa riigist, sealhulgas kaks õpetajat Eestist: Riina Murulaid (Rannu Keskkooli füüsikaõpetaja) ning Anneli Lukason (Tartu Karlova gümnaasiumi keemiaõpetaja).
Koolituskogemusi „kõrvitsate maalt“
Tõepoolest, kuhu ka ei vaadanud – kõikjal kõrvitsad. Nii maal kui ka puu otsas. Sellised olid esmamuljed, kui kaks Eesti õpetajat (Riina Murulaid Rannu keskkoolist ja Anneli Lukason Tartu Karlova gümnaasiumist) jõudsid Ptuj linna Sloveenias. Selles väikeses kaunis linnakeses toimus 24.-26.09.2010 eTwinning projekte läbiviivatele loodusainete õpetajatele tööseminar (PWD ehk Professional Development Workshop ). Kuna päevakajalisi muljeid ja pildilisi emotsioone olen blogis Sõpruskoolid Euroopas juba jaganud, siis siinkohal töisem ülevaade.
Kohaliku hariduselu jaoks tähtsat sündmust ilmestasid tervitused VIP-idelt: Ptuj linnapealt, Sloveenia haridus- ja koolitusprogrammide juhilt, Sloveenia haridus- ja spordiministrilt ning Ptuj gümnaasiumi direktorilt. 24. septembri õhtul sai hoo sisse ürituse kõige elavam osa – „projektiturg“-, kus „kaubeldi“ projektiideedega ning loodi arvukalt uusi kontakte. Oli ju õpetajaid kohale tulnud 70, seejuures 14 Euroopa riigist. Tõsi küll, kõik osalejad ei olnud õpetajad, vaid ka eTwinningu rahvuslike või üleeuroopaliste tugisüsteemide töötajad.
Ideesid „Projektiturult“
Enim hakkas silma füüsika- ja astronoomiaalaseid projektipakkumisi, näiteks:
• energia valdkond (taastuv, taastumatu energia);
• teaduse ajalugu, ajalooliste füüsikakatsete taaskorraldamine;
• nanotehnoloogia;
• teleskoopide kasutamine taevavaatlusteks; teekond läbi Euroopa koos kuulsate astronoomidega.
Bioloogia teemad hõlmasid bioloogilist mitmekesisust, Euroopa riikide floorat ja faunat, keskkonnaprobleeme, aga ka biokunsti. Keemikuna jäin hätta viimase termini lahtimõtestamisel. Ehk bioloogiaõpetajad mõistavad ideed: „See what bioart means in terms of bioethics“.
Sooviti teha ka ühisprojekte matemaatikas (interaktiivne tahvel), koostööd andekate laste arendamise vallas ja isegi arhitektuuri alal (õpetaja Küprose ametikoolist). Mitmed projektid olid loodusaineid lõimivad. Suuresti keemiaalase sisuga oli vaid kaks projekti: inglaste väljapakutud „CO2 mõõtmine klassiruumis“ ja allakirjutanu „Lilleprojekt“. Detailsemat infot projektide kohta leiab huviline eTwinning portaalist, kus hetkel on töös üle 2700 aktiivse projekti, kus kaasa lööb üle 100000 etwinnija ning projektidesse haaratud õpilaste arv küünib 2,5 miljonini. See on tohutu sotsiaalne võrgustik, kus õpetajal on võimalik leida ideekaaslasi, arendada õpilasi ja ilmestada tunde projektitööga ning samas areneda pidevalt ka ise. IT maailm on ääretult kiiresti muutuv maailm. Ühe-kahe aastaga arvutite mälu maht kahekordistub, väitis plenaaristungil esinenud ja arvutitehnika arengust köitva loengu pidanud Ljubljana ülikooli õppejõud Saša Divjak.
Mis toimus töötubades?
Töötubadele olid korraldajad leidnud atraktiivsed pealkirjad, näiteks „Spicy physics“ või „Naughty astronomy“. Paraku paralleelsessioonidest ju kõigist osaleda ei saanud. Vajalikumaks pidasin Christina Crawley (eTwinning keskuse esindaja Belgiast) seminari, mis andis ülevaate eTwinningu uuenenud portaalist. Kui vana portaaliga, kus ka olen ühe projekti üles riputanud, sain suhteliselt lihtsalt ja peaaegu ilma abijõududeta hakkama, siis uuendatud versioonis kipun kohati ära eksima infosügavike „musta auku“. Kõige paeluvam töötuba aga oli minu jaoks interaktiivse tahvli kasutamine, kus ettekanded tegid kolm Sloveenia õpetajat, kes ühtlasi on ka õppematerjalide koostajad. Interaktiivne pilt-jutustus algas probleemi püstitusega: väike Sloveenia tüdruk tahab sõita Pariisi sõbra juurde külla, mida võtta kaasa, mida panna selga. Kui loo algus nõudis algklassi õpilase tasemel tehtavaid otsustusi, siis lõpp läks juba päris keeruliseks: tuli netist koguda ilmavaatluste andmeid Pariisi kohta, analüüsida diagramme ja teha neist lähtuvad õiged otsused. Esimest korda puutusin mina ka kokku PRS-ga (Personal Responding Systeem – kas see termin on eestindatud?). Toimib nii, nagu näiteks hääletus Riigikogus: küsimusele vastajad vajutavad nupule ja momentaalselt kuvatakse ekraanile hääletuse tulemus. Seejuures mitte ainult arvuliselt , vaid kliki kaugusel on ka kõikvõimalike graafikute ja diagrammide saamine.
Väga huvitav oli ka teine Sloveenia õpetajat e rühma ettekanne, kus kajastati muusikat, füüsikat, keemiat, terviseõpetust, meediat (jpt aineid, kõiki ei jõua üles lugedagi) lõimivat eTwinning projekti. Kui füüsika ja muusika (helid kui võnkumine), muusika ja terviseõpetuse ( mõelgem muusikateraapiale või vastupidi – stressitekitavale tümpsule) seoseid kujutab veel ette, siis keemiaga seostus teema muusikainstrumentide valmistamiseks kasutatud materjalide kaudu.
Natuke ka kurvastavaid kogemusi
Kõik ei laabunud ideaalselt. Tegin lühikesest reisist kaugele maale muu hulgas ka sellised järeldused:
• enam ei nõustu reisikorraldaja pakutud variandiga, kus ümberistumiseks ühelt lennukilt teisele jääb reisiplaani järgi aega vaid pool tundi ja seda hiigelsuures Müncheni lennujaamas. Münchenist pidime edasi lendama Zagrebisse (Horvaatia) ja sealt pidid korraldajad meid sõidutama Sloveeniasse Ptuj linna. Kuna lennukid hilinevad, ei õnnestunud see, ning tekitas vastu tulnud korraldajatele probleeme, kuhu me oleme kadunud. Loomulikult meilegi muret. Korraldajatel niigi käed-jalad tööd täis, sest osalejaid tuli kokku „korjata” kolme riigi lennujaamadest.
• Kahel sellesügisesel eTwinning seminaril, kus olen käinud, on olnud niivõrd tihe päevakava, et pole paari tundigi vaba aega. Eriti kahju, kui lendad ära nii kaugele, nagu Sloveenia, ja maast-rahvast ei olegi koolis õpilastele palju rohkem rääkida, kui see, mis tunnise kiirteel sõidu kestel bussiaknast paistis.
• Kui väljapakutud projekti „Lillekeemia” registreerus Sloveenias 8 riigi esindajaid, siis ühel hetkel sain ehmatava kogemuse osaliseks: tuleb ühelt lõunamaalt pärit õpetaja, ütleb, et see on hea projekt ka Comenius programmi jaoks, võtab kõigi registreerunute e-meilid ja kavatseb nendega alustada Comenius projekti. Tänaseks on õnneks projekt „Flowers’ chemistry“ eTwinning portaalis registreeritud ja esimesed lillekeemia katsedki Tartu Karlova gümnaasiumis läbi viidud. Neist võttis osa 76 õpilast 9. Ja 10ndatest klassidest kolme järjestikuse õppetunni jooksul. See, et meie maal teeb keemiaõpetaja laboreid enam kui 30-õpilaselises klassis, oli välismaa kolleegidele täiesti mõistetamatu nähtus. Millal ometi realiseerub võimalus poolitada suurklasse katsete tundideks? Ja hinnates kemikaalide kulu sellele projektile, kerkib teinegi küsimus: miks ainult Comenius projektid on rahastatud ja mitte eTwinning?
Anneli Lukason
Tartu Karlova Gümnaasiumi keemiaõpetaja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar