Kuressaare Ametikool hakkab twinnima

Neljapäeval, 4. juunil toimus Kuressaare Ametikoolis eTwinningut tutvustav koolitus. Koolitusel osales 9 õpetajat erinevatelt erialadelt ning esimese koolituse eesmärgiks oli tutvustada õpetajatele eTwinningu portaali, selle põhielemente ning projektiõppe olemust. Õpetajad mõtlesid välja ka mitmeid huvitavaid projektiideid, millest loodetavasti on lähemalt kuulda juba uue õppeaasta sügisel. Ka koolitused jätkuvad eeldatavasti sügisel, kui hakkame juba süvitsi tutvuma erinevate vahenditega, mida projektitöös kasutada on võimalik ning tegeleme juba konkreetselt erinevate projektide seisetamisega, partnerite leidmisega ehk siis projektöö alustamisega.
Kuressaares on varem toimunud eTwinningut tutvustav koolitus ka Kuressaare Gümnaasiumis sisekoolituse näol, kuid loodetavasti saab uuel õppeaastal ka juba teisi Saaremaa koole kaasta ning Eesti kauneim ja suurim saar saab suureks twinnijaks :)
Rõõmsat suve kõigile!
eTwinningu mentor Saaremaal,
Madli-Maria Naulainen

Pildimeenutus, Tartu mai 09

Vahendid projektitööks

Projektile kodulehekülje loomine

Projekti avaldamiseks veebis saab edukalt kasutada väga lihtsat kodulehekülje keskkonda http://www.weebly.com/
Juhendid projektitööks, weeblys kodulehekülje loomiseks ja teiste vahendte kasutamiseks leiad aadressilt http://etwinningprojekt.weebly.com/

turvalisus, keskmine rühm

Mõned mõtted turvalisusest projektitöös:

eTwinningu paroolid ja ligipääs leheküljele on ainult õpetajal

partnerite meiliaadressid on õpetaja käes

vanemate kirjalik (?) nõusolek fotode, videote avalikustamiseks

õpetaja selgitab eelnevalt viisaka suhtlemise põhimõtteid, õpilane on kohustatud oma õpetajat informeerima ebameeldivatest postitustest

Meie reeglid:
1. kasutada tööde esitamisel ainult eesnime (hüüdnime)
2. fotode avaldamine kooskõlas laste ja vanemate nõusolekul ,internetist leitud pildi juurde lisada algallika link
3. vanemate informeerimine lapse projektis osalemisest
4. mitte alati anda õpilastele avaldamisõigusi
5. eelnevalt leppida kokku partneritega internetis käitumise reeglid...õpetajatel on õigus avaldada, õpilastel kommenteerida

Turvalisuse reeglid

1. Aadresse ja salasõnu ei edastata projektiga mitteseotud isikutele.
2. Fotode ja isikuandmete ülespanemiseks peab eelnevalt olema saadud selleks luba lastelt ja vanematelt.
3. Kasutame ainult eesnimesid.
4. Enne piltide, tekstide avalikustamist peaks õpetaja materjali üle vaatama.
5. Tuleb jälgida kommentaaride lisamist: viisakus ja heatahtlikkus lisamisel. Halvustavad märkused pole lubatud.
6. Eri kultuuride ja religioonidega arvestamine: mis on lubatud, mis keelatud. Teadvustamine ja tolerants erinevuste suhtes. Püüan mõista ja aru saada.
7. Mujalt võetud pildid ja tekstid peavad olema nõuetekohaselt viidatud.
8. Projekti käigus avalikustatud materjale ei jaga kõrvalistele isikutele, kui pole just teisiti kokku lepitud. Ei kopeeri ega edasta teistele (ei riputa kuhugi üles) projektimaterjale.

1. rühm

1. Projekti plaanides tuleb partneriga täpselt kokku leppida kas
- õpilased kasutavad projektitöös täisnime, ainult eesnime või hüüdnime;
- õpilased võivad kasutada enda fotosid koos nimega;
- kasutatakse ainult eTwinning keskkonda või ka teisi keskkondi;
- informeeritakse vanemaid (sõltub õpilaste vanusest).
2. Leppida kokku, et partnerid tutvustavad enne konkreetset projektitööd õpilastele autoriõigustega seostuvat.

Vahendid projektitööks

Turvalisuse reeglid

Ajurünnak turvalisusest.

Valmistatud www.wordle.net abil

Interneti vahendid suhtlemiseks

1. Coveritlive
http://www.coveritlive.com/
2. Flashmeeting
Demo
http://flashmeeting.e2bn.net/

Proov
http://flashmeeting.e2bn.net/fm/708479-6627
Koosoleku broneerimiseks meilige
evita.tasiopoulou@eun.org

ajurünnaku tulemus III rühm

*Kuidas muuta eTwinningu projekt huvitavamaks?
Projekti teeb huvitavamaks, kui see sisaldab käega katsutavat (kalender, pupe, postkaardid vms)

*Huvitavaid lahendusi, metoodikaid, vahendeid?
Meetod - esemete/tegelastega (näit. farm, pere, loomaaed, klass jms) valmistamine etapiviisilise juhendi järgi, valmistamisprotsessi vaheetappide kajastamine blogis (pildid, videod, jutud jms), loo lavastamine nende tegelastega (video).

*Kuidas kaasata uusi tegijaid?
Läheneda individuaalselt, pakkuda algajale abi, koolisiseselt tutvustada oma kolleegidele asja olemusest ja sisust, tasustada (koolis näit ringitunnina).
Suunata projektile rohkem avalikku tähelepanu - seinaleht, näitus vms

Ideede generaatorid: Kristel, Mari, Tiina, Krista, Liis

Ajurünnaku tulemus II rühm

Missuguseid uudseid lahendusi, võimalusi, vahendeid, metoodikaid võiks kasutada eTwinningu projektitöös?
Kuidas kaasata uusi tegijaid eTwinningu projektidesse?

II rühm Salme, Terje, Ljuda, Aili

Üks partner alustab näiteks laulu, luuletust, pilti, koomiksit jne. teine pool jätkab. Valmib ühine produkt. Nt. pilti saab kasutada projekti logoks.

1. Videokonverents partnerite vahel

Skype kasutamine suhtlemiseks, On-line reportaaziks.

Õpilased õpetavad koostööpartneritele mingit teemat.

Multifilmi subtiitrite kirjutamine

Sünkroontõlke kasutamine ühiselt tehtud multifilmile.

3. Läbi õpilaste, kes sunnivad oma õpetaja tööle.

Rääkides oma positiivsetest kogemustest.

Kutsuda kolleeg oma eTwinningu üritusele.

Ajurünnaku tulemus I rühm

1. Kuidas muuta eTwinningu projektid huvitavamaks, põnevamaks ja innovaatilisemaks?
* eTwinninguga tegelevatele õpilastele korraldada etwinninglaagreid;
* ideelaagrid, mida õpilased tahaksid teha
2. Missuguseid uudseid lahendusi, võimalusi, vahendeid, metoodikaid võiks kasutada etwinningu projektitöös?
* virtuaalne klassituba;
* õpilaste/õpetajate vahetus;
* luua SecondLife taoline keskkond õpilastele (nt bioloogia, kirjandus)
3. Kuidas kaasata uusi tegijaid etwinningu projektidesse?
* õpetajate ettevalmistus ülikoolis võiks sisaldada projektõppe raames ka eTwinningu tutvustust/lühiülevaadet;
* tegelemine etwinninguga ringitunni tasu eest;
* juhtkond võiks vähendada etwinninguga tegeleva õpetaja koormust nt 2 tunni võrra, muudest lisakohustustest (nt korrapidamine jne)

Ideid pakkusid: Tiina Erala, Heily Soosaar, Kairi Laane, Merike Sepp, Külli Kaasik

Irina, Aimi, Kristi, Monika, Ruthi, Maie mõtted, ideed.

1. Tuleks valida õpilastele väga hea ja huvitav teema ja kasutada neid huvitavat veebikeskkonda(ja Eestis oleksid selleks ju ainult rate ja orkut???)
2. Õpilased peaksid kasutama rohkem uuemaid e-tööriistu ( aga eelnevalt peaks õpetajaid pidevalt sel alal koolitama) ja veebikeskkondi ja saama oma tehtuid töösid elektrooniliselt kajastada (blogi, msn,, Skype, kohtumised liveonline-ruumis, virtuaalne klass, videokonverents...)
3. Eesti hariduselus puudub etwinningu väärtustamine (kui kooli juhtkond ei tea sellest midagi ja ise ei huvitu sellest, siis võib see nende pärast olemata olla...)
Näiteks võiks koolielu-leheküljel eraldi rubriigina kajastada järjest kõik etwinningu -projektid, koolide nimetused ja õpetajate nimed.

MEIE MÕTTED

1. KUIDAS MUUTA eTwinning HUVITAVAMAKS, PÕNEVAMAKS, INNOVATIISEMAKS?

kasutades erinevaid IT vahendeid (mobiilne internet- nt maastikumäng: tehakse foto või tekst, saadetakse kohe partneritele, partnerid saadavad vastuse, kohe laetakse netikeskkonda üles; võimalusi)

ideepank erinevate veebikeskkondade kasutamise võimalustest

veebikaamerate rakendamine

2. MISSUGUSEID UUDSEID LAHENDUSI, VÕIMALUSI, VAHENDEID, METOODIKAID VÕIKS KASUTADA PROJEKTIDES?

reaalajas kohutmised

integreeritud tegevused (ühes projektis erinevad õpetajad, kes tegutsevad korraga ühiselt ühe kindla teemaga)

3. KUIDAS KAASATA UUSI TEGIJAID?

suhtle- räägi- tuvusta- MOTIVEERI

kasuta lihtsaid vahendeid

Mõtlejad: Toomas, Piret, Siret, Annela ja Marika

Ajurünnak

1. Õpilase jaoks teeb projekti huvitavamaks isiklik suhe (veebikohtumised, veebi teel edastatavad reportaažid. Kui projektis saab ka reaalselt teiste maade lastega kohtuda.

Piltide ja juttude jätkamine: üks riik alustab, teine jätkab jne kuni töö valmis.
Kombineerida tavaline kirjasõprus arvuti vahendusel suhtlemisega.

Midagi käega katsutavat tekib projekti käigus.

Üks riik valmistab ette ühe oma riigi rahvusliku ürituse (nt mardipäev) kava ja tutvustava klipi. Teine riik püüab seda päeva samamoodi tähistada. Saadavad pärast oma mõtted, kas meeldis, mis meeldis ja kuidas õnnestus. Videoklipid selle kohta.

Üks kool teeb filmi või koomiksi ilma jututa. Võib teha ka pantomiimi tuntud teemal. Teised koolid panevad oma teksti (subtiitrid) juurde või räägivad filmile peale. Võiks kasutada ka oma maal tuntud filmikatkendeid (aga autoriõigused!!!).

Juuksesalgu-projekt. Eri riigi lapsed lõikavad salgukesi. Need kokku panna, kleepida. Teha nö album võrdlevate näidistega (kategooriast: veider idee).

Virtuaalkeskkonnas õpetajate vahetamine. Iga nädal üks tund anda teise maa lastele. Ühel nädalal matemaatika, teisel keeletund, kolmandal kunstiõpetus jne (veebikonverents).

2.Skype. Flashmeeting.
Kombineerida tavaline kirjasõprus arvuti vahendusel suhtlemisega.
Pantomiim+ teksti lisamine.

3. Koolidevaheline võistlus: auhind koolile, kust tuleb kõige enam projekte. Motiveeriv auhind.
eTwinningu tutvustav tuur Eesti linnades.


Mõtteid andsid Anneli, Elo, Kristi, Merike, Ingrid, Meeri, Kristi.

eTwinning projektide tutvustused ja kogemuste jagamine

ARUTELU

Loovusainete ja algklasside õpetajad

I arutelu

Eesti poolsed etwinningu projektide algatajad.

1. Kuidas valisite teema?
2. Kuidas leidsite partneri?
3. Mis oli projekti tulem?
4. Projekti rõõmud ja mured.
5. Mida teeksid järgmises etwinningu projektis teisiti?

II arutelu

1. Kuidas projekti sattusite?
2. Miks see teema köitis?
3. Mis oli projekti tulem?
4. Projekti rõõmud ja mured.
5. Mida teeksid järgmises etwinningu projektis teisiti?

Arutelu tulemused

RÕÕM
Põnev oli õpilastel, ootasid seda tundi, mida uut ja põnevat veel tuleb. Tore oli see, et oma projektipartneri õpetajaga ka kohtusime reaalselt. Kõik oskasid inglise keelt ja said arvutiülesannetega hästi hakkama. Partnerkooli direktor abistas isiklikult projekti teha. Projektipartneri õpetaja oli tohutu fanaatik, kes tegi niipalju ära. Sattusin nii juhuslikult väga lahedasse projekti. Meil on kasvanud isiklik sõprus pere tasandil. Oleme kohtunud projektipartneriga (õpetajaga) ja teeme koos juba ka peale etwinningut veel ühte koostööprojekti õpetajate tasandil. Õpilased õpivad üksteise sarnasusi ja erinevusi ja nad näevad, et teistes euroopa koolides on täpselt samasugused õpilased.

MURE
Meie koolist olid tüdrukud ja üks poiss ja teisest koolist olid ainult poisid. Meie kooli poiss oli väga õnnetu, et ühtegi tüdrukut ei olnud teisest partnerkoolist projektis.
Tegevus läks raamidest ehk teemast välja, ei osanud esimest korda väga hästi planeerida.
Aega nappis endal. Partnerkooli laste fotosid ja videosid ei tohi avalikult välja panna ja projekti materjalid on kõik paroolidega kaitstud. Ajapuudus. Õpetajad ei jõudnud alati projektis seatud tähtaegadega õigeaegselt valmis saada. Kaks partnerit jäid poole projekti pealt passiivseks ja kadusid vahepeal ära. Partnerid ei osanud blogisse esitlusi panna ja seda tuli kõik endal teha. Tehnoloogia kasutamise oskus ei olnud partneritel nii hea kui meil. Projekti sattusin endalegi teadmata, kogemata. Hea, et vaatasin paari nädala pärast postkasti. Tehnoloogia võimalused pole partnerkoolis väga head, see on väike probleem, ei saanud Skypida reaalajas. Ehmatus, et olengi kahte projekti ootamatult sattunud. Tohutu üllatus, kuidas ma sattusin projekti, äkki olin projektis sees??? Juhuslikult projekti kus on 70 partnerit (http://www.letsgolanguage.com )?!

MIDA TEEKS TEISITI?
Konkreetsema ajakava peab tegema, sest kogu aeg tuli uusi ideid ja projekt hakkas venima. Projekti planeerimist peab paremini kavandama. Tahaks olla ise eestvedaja, siis pean tähtaegadest paremini kinni. Ei võtaks pikaajalist projekti, liiga lai teema ei tohiks olla. Peavad olema väga konkreetsed projektiplaanid, plaani peab kohe alguses hästi läbi mõtlema ja tegevused kavandama. Tahaks rohkem abi saada ja koolitusi, sest olin esimeses projektis ainult mestimisruumis ja kõik alles liiga „roheline“.

IDEED
Omavahelisi konkursse projektides teha. Projektinimi peab olema väga lööv (aktuaalne, huvitav, uudne), et kiiresti partnerit leida.

eTwinningu kevadkool Tartus

RÜHMATÖÖ

AJURÜNNAK

1. Kuidas muuta etwinningu projektid huvitavamaks, põnevamaks ja innovatiivsemaks?
2. Missuguseid uudseid lahendusi, võimalusi, vahendeid, metoodikaid võiks kasutada etwinningu projektitöös?
3. Kuidas kaasata uusi tegijaid etwinningu projektidesse?