Olen oma töös püüdnud alati tegevustele läheneda niimoodi, et ei peaks topelttööd tegema.
Käesolev projektki sai tehtud sellepärast, et olime õpetajatega läbimas Digitiigri koolitust Meeri Sild juhendamisel ja minu õpingud koolijuhtide meistriklassi kursusel “Koolijuhilt koolijuhile” nõudis ühe reaalse koolisisese projekti läbimist. Nii saigi otsustatud, et üks tegevus peab toetama teise tulemust nii, et töökoormus üle pea ei kasvaks - eesmärkide saavutamist ootasid mõlemad.
Tiigrihüppe tegevustest huvitunud inimesed teavad kõik, mis on Digitiiger ja mis on selle koolituse eesmärk (kui veel ei tea, siis loe lisaks http://www.htk.tlu.ee/digitiiger). Kuidas selle aga sidusin koolijuhtide koolitusega, sellest nüüd lähemalt.
Valisin projekti teemaks „IKT vahendid õppetöös”. Eelmise aasta eelarves tekkis võimalus uuendada kooli IKT varustust. Nii saigi sisustatud arvutiklass uute arvutitega, SMART-tahvli, projektori ja dokumendikaameraga. Nende vahendite kasutamine oli vaja juurutada nüüd õppetöösse. Juba 2007.aasta kevadel olid 10 Harmi kooli innovatiivsemat õpetajat nõus läbima Digitiigri koolituse, teadmata, mida tulemus nende jaoks täpselt tähendab. Harmi õpetajate kiituseks saan öelda seda, et nad valmis tegema kõik, et väikese maakoolina oleksime arvestatavad tegijad haridusmaastikul ja valmis laste nimel õppima aina uusi teadmisi juurde.
Projekti „IKT vahendid õppetöös” eesmärgid olid a) koolis on suurenenud IKT vahendite kasutamine õppetöös (iga koolitusel osalenud õpetaja viib vähemalt 1x veerandis läbi ühe ainetunni, milles kasutatakse IKT vahendeid), b) 2 õpetajat (10st) on viinud läbi 1 projektõppe, kasutades IKT vahendeid (1-2), 3) valmib Harmi kooli õpetajate poolt loodud õpiobjektide kogu.
Projekti käigus läbisid Digitiigri koolituse 10 õpetajat (õpetajaid koolis kokku 15), küsitluse käigus saadi teada, et peamisteks IKT-vahenditeks tundides on arvuti, televiisor, videomakk, projektor, makk, muusikakeskus. Vähem kasutatakse digifotoaparaati ja videokaamerat. IKT- valdkonnas teadjamad õpetajad toetasid ja suunasid pidevalt kolleege, pakkudes abi materjalide esitamiseks ja info kogumiseks. Vahetunnid õpetajate toas olid siginat-saginat täis ja jututeema ikka käis ikka ümber veebiõppevahendite loomise. Suured tänud kolleegidele.
Mõnel õpetajal on kogunenud juba päris suur hulk õppevahendeid erinevaid õpiprogramme kasutades.
Detsembris viidi läbi koolisisene õppematerjalide loomise konkurss. Kolm õpetajat said rahalise auhinna.
Jaanuarisse oli plaanitud eTwinningu koolitus. Õpetajatega arutades selgus aga, et nad vajavad veel kord meeldetuletamist veebivahendite kasutamise osas ja seetõttu võtame edaspidi üks samm korraga ning seetõttu toimus koolitus ainult wiki-loomise kohta. Alguse sai majasisene koolitustsükkel “IKT vahendid õppetöös_II”. Õpetajad jäid õppepäevaga väga rahule. Et õpingute käigus valmiks midagi väga vajalikku igapäevaseks tööks, siis sai loodud ühiselt elektrooniline kooli õppekava, mida saab operatiivselt muuta. Kui nüüd wiki on õpetajatele sisse juurutatud, siis on järg eTwinning koolitusel.
Projekti käigus jäi loomata Harmi kooli õpetajate õpiobjektide ait. Põhjus - ei ole leidnud sobivat viisi ja keskkonda talletamiseks. Kuna jaanuari alguses osales üks õpetaja LeMill koolitusel ja üks õpetaja lisaks veel õppevahendite loomise koolitusel, siis kaalume kasutada siiski üldist õpikeskkonda Lemill. Samuti soovivad kaks Harmi õpetajat Koolielu aineekspertidena töötades õpetajate töid Koolielu.ee portaali lisada, kuid meie õpetajad on veel liiga tagasihoidlikud ja mitmeid häirib kaaskolleegide “terav keel” otse veebis arvamust avaldades.
Projektist “IKT vahendid õppetöös” saab täpsemalt lugeda htt://meistriklass07.pbwiki.com.
Selle projekti üheks väga positiivseks tulemuseks pean aga nelja eTwinning projekti alustamist.
Inglise keele õpetaja E.Lüllil oli koostöö juba registreeritud, kuid millegipärast jäi asi toppama. Ja siis ühel päeval teatab ta õpetajate toas võidurõõmsalt, et talle tuli äkki nii hea pakkumine ja projekt läks kohe käima. Siit järeldub, et kui üks alustatud projekt kohe ei õnnestu, ei maksa pettuda, vaid tuleb veidi aeg maha võtta ja “õnn võib Sulle ise uksele koputada”.
Projekt “Pictures of Sea” oli väga lihtne – õpilased otsisid internetist oma maad ümbritseva mere kohta pilte ja kirjutasid juurde lühikesed kommentaarid. Hetkel toimib teine eTwinning-projekt “Happy Faces!” (http://happyfaces.classy.be/english.htm), mis on mõeldud 1.-4.klassi õpilastele. Väga palju on projekte just algklassidele. Tahaks pakkuda projektitööd III kooliastmele, mõtted liiguvad selles suunas ja partnerite otsimine käib.
Käimasolevad projektid on hästi lihtsad, kuid samas ei ole nad väga seotud õppekavaga. Vanemate klasside õpilaste projektid peaksid olema seotud konkreetselt ainekava(de)ga, sest vastasel korral ei ole nad nö lisatööst huvitatud. Sealjuures tuleb hoolega läbi mõelda hindamiskriteeriumid, et õpilasi motiveerida töös osalema. Siinkohal soovitangi õpetajatel ise alustada projektitööd, sest niimoodi on palju suurem võimalus oma ainekava projektiga tihedalt siduda. Kasusaajateks nii õpetajad kui ka õpilased.
Sirje Kautsaar
Harmi Põhikooli direktor
