14. - 16. märtsini 2013 toimus Lissabonis traditsiooniline
eTwinningu aastaüritus, kus osales Eestist 8 õpetajat. Neist igaüks leidis sealt
midagi, mis on väärt kolleegidega
jagamist.
Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog
Konverentsi peaesineja oli Bob Fyer, kelle ettekanne oli pessimistlik. Juttu
oli riskiühiskonnast (Ulrich Beck), kus kõik on ettearvamatu ja ootamatu. Kuhu
me tegelikult kuulume? Kus on meie kodu? Need olid küsimused, millele Fyer
vastust otsis. Teine mõte tema ettekandes oli, et me õpime igal pool ja alati
juba sündimisest saati. Me peame ka koolis arvestama, et õppimine on loomulik
protsess.
Bob Fyeri ettekannet saab vaadata konverentsi blogist, pisut
hakitul moel, kuid siiski. Ettekanne algab esimese video keskpaigast ning lõpeb neljandas videos.
Töötoas “Classactivites-developing citizenship in an eTwinning Context” (Marta Hunya, Bettina
Zeidler), arutasime rühmas, millised väärtused peaksid olema Euroopa kodanikul
ja kuidas nendest õpilastega rääkida. Olid mõned päris head harjutused.
1. Valida
vastandväärtused, näiteks vabadus ja kontroll. Arutleda nende väärtuste üle ja
seejärel seista rivisse, vastavalt sellele, mida ja mil määral mina eelistan.
2. Koostada fotokollaaž
inimeste fotodest. Keda ma märkan? Miks? Kellega ma tahaks suhelda? Miks? Jne.
Konverentsil autasustati ka 2012. aasta võiduprojekte. Lähemalt ühest
võiduprojektist „Vikerkaare küla“.
Kui seda projekti auhinnatseremoonial esitleti, siis ei jäänud muljet, et projektis
kasutati palju tehnoloogiat. Töötoas selgus aga, et hoopis vastupidi. Projekti käigus tuli õpilastel ehitada vikerkaareküla, kus kõik on rahus
maailmaga ja iseendaga (N. Mandela). Enne reaalse küla ehitamist tehti palju
eeltööd:
●
Tutvustati iseennast. Selle juurde kuulus ka Voki keskkonnas
loodud mäng, kus õpilased rääkisid endast, aga nime ei öelnud. Teised riigid
pidid tutvustuse põhjal ära arvama, kellega on tegemist.
●
Tutvustati oma riiki, selleks loodi üle 100-leheküljeline
e-raamat.
●
Kavandati küla, valmisid joonised ja maketid
●
Loodi küla lipp, vapp ja
hümn.
●
Turistidele valmistati juhend
●
Valiti linnapea
Külad tehti ka reaalselt valmis, kas plastiliinist või paberist.
Valiti välja plastiliinist küla.
See projekt pani õpilasi mõtlema selle üle, mida tähendab olla
vastutustundlik kodanik
Kristiina
Tiits, huvijuht, Tallinna 21. Kool
Esimene üllatus oli avamiselt, et kui palju inimesi ikkagi
aktiivselt tegeleb eTwinninguga.
Teine avaürituse emotsioon oli seotud muusikalise etteastega. Sain
veel kord kinnitust, et toredad asjad ei sünni suure rahalise toega või
ideaalsetes tingimustes. Vaja on tahtmist ja ideed.
Töötuba "Class activities -
developing citizenship" - kuidas olla Euroopa kodanik, milliseid väärtuseid me
vajame.
Alustasime sellest, mllised väärtused on meile isiklikult
olulised. Meie töörühmas leiti, et kõige
olulisemad väärtuseid on
●
avatus
●
tolerantsus
●
austus
●
mitmekeelsus
Seda kõike me üritame koolis ka õpetada, et meie õpilased saaksid
elus hakkama, mitte ainult Eesti kodanikena, vaid ka Euroopa ja ka
maailmakodanikena.
Kõrva jäi küsimus, et kuidas me õpetame lapsi maailmakodanikeks,
kellel on oskused ja julgus maailmas hakkama saada. Ja see maailm ei piirdu
täna enam oma riigiga, ega ka mitte naaberriigiga. Kindlasti ei toimi hea
õpetamine samal viisil nagu aastakümneid tagasi.
Selleks, et olla täna hea õpetaja, pead sa suutma pakkuda õpilastele
midagi enamat kui raamatutarkus. Hea võimalus selleks on eTwinningu projektid,
et avada maailma ja julgustada suhtlema.
Teisena sai külastatud töötuba “Building projects on better, more
responsible use of the internet”. Kahjuks ei olnud see eriti õnnestunud
ülesehitusega. Mõtted, mis mul sellest
töötoas tekkisid:
●
meie õpilased on sündinud koos interneti ja arvutiga. Me õpetajatena ei ole sageli oma
õpilasetega võrdses olukorras.
●
Sageli ei ole võrdses olukorras ka vanemad, mis tähendab, et nad
ei suuda oma lapsi aidata ja ka kaitsta interneti ohtude eest.
●
Õpetajad vajavad lisakoolitusi.
Õpilased oskavad küll arvutit kasutada, kuid
sageli ei taju riske, mis netimaailmas on. Ja vajavad seetõttu ka õpetust.
●
Jäi mulje, et Eestis on koolitused nii õpetajatele, vanematele kui
õpilastele üsna heal järjel.
●
Oli hea võimalus tutvustada netilammaste lühifilme.
Terje
Mägi, klassiõpetaja, Vastseliina Gümnaasium
Minu jaoks oli aastakonverents eriti oodatud ja tähtis, kuna meie
projekt “Intercultural dialogue through fairy tales, drama, and
art” vääris Mevlana kultuuridevahelise mõistmise auhinna. Auhinnatseremooniale
oli kohale tulnud peaaegu kogu meeskond (üldse oli kokku 37 partnerit 28 riigist)!
Väga emotsionaalne ja tore oli näha inimesi, kellega oled teinud virtuaalset
koostööd nüüd silmast silma! Meie meeskond jätkab sel aastal juba kolmanda
projektiga, mis näitab, et meeskond on meil tugev ja ettevõtlik!
Meie projekti tutvustus toimus eTwinningu praktilises töötoas eTwinning in Practise- ingredientc of
successful projects. Lisaks meie projektile tutvustati seal projekte Fly me to the
Moon ja P.A.L.E. Kõik need projektid on olnud edukad, kuna neis
·
pööratakse tähelepanu projekti planeerimisele,
·
projektimeeskond leiab aega tagasivaatamiseks ja tegevuste
analüüsimiseks ning tutvumiseks teiste projektipartnerite tööga,
·
õpilastel on võimalus kaasa rääkida projekti tegemistes ja
plaanides
·
õpilastel on võimalus näha projekti tulemusi ja tunda rõõmu nende
üle,
·
partnerite vahel on head koostöösuhted, heade partneritega
on meeldiv teha koostööd mitme erineva projektiga ja mitmeid aastaid.
Konverents oli inspireeriv (uued projektiideed), emotsionaalne
(uued tutvused, kontaktid), õpetlik (uued teadmised) ja silmaringi avardav
(meeldiv reisiseltskond, kellega koos sai tutvuda ka Lissaboni
vaatamisväärsustega!).
Triinu Pääsik,
haridustehnoloog, Tallinna Rahumäe Põhikool
Minu jaoks jäi konverentsi kõrghetkeks kolmest töötoast “The pedagogical value of eTwinning projects”
koos Arjana ja Bartiga. Huvitaval kombel ei osanud ma sellise tugeva
kontseptsiooniga workshopi oodata, kuid see oli otsast lõpuni läbi mõeldud ja
merel seilamise idee kandis algusest lõpuni edukalt randumiseni.
Veebipõhised vahendid on lihtsalt nii minu teema! Ja kuigi
eeldasin teistsugust lähenemist, sain täpselt seda, mida tahtsin - natuke
koolitust, natuke praktilist ja isenäppimist.
Küll aga tunnen puudust teadmistest, kuidas eTwinningut rakendada
erinevates ainetes - teemad on küll uhked, aga ainetepõhiselt jääb kuidagi
laiaks see pind.
Minu arvates võiks alustada nt õppeainest, siis minna teemadeni
(ja valida klass) ja seejärel vahenditeni. Mulle tundub, et hetkel käib see
kuidagi kaootiliselt - valime vanusegrupi, teema ja siis vaatame, mis õpetajad
meil kohal on...
Mida siit kaasa võtan? Eelkõige teadmise, kui paljud on reaalselt
huvitatud ja tegevad eTwinningu projektides, mõningad kontaktid ja ühe
potentsiaalse projektiideeseemne :)
Märkmed - (kahest workshopist; kolmanda ajal polnud
enam akut ;)
Hele Nõlvak,
inglise keele õpetaja, Roosna-Alliku Põhikool
Mina
vaimustusin samuti kõige rohkem Bart Versiwijvel’i ja Arjana Blazic’i
läbiviidud töötoast “The pedagogical value of eTwinning projects.“
Demonstreeriti mitmeid õpilasekeskseid veebikeskkondi, mis võimaldavad
õpilastel/õpetajal omavahel klassiruumis suhelda, paljud on varustatud piltide,
muusika või heliefektidega. Eesmärgiks on läbi loominguline eneseväljenduse
kriitilise mõtlemise arendamine, väljakutsetele julge vastamine ning koostöö
stimuleerimine.
Beate
Vollmer ja Christiane Meisenburg viisid läbi töötoa “Teaching EuropeanCitizenship: Project Examples and eTwinning Kits”. Osalesin rühmatöös:
“Ideaalne Euroopa kodanik,” kus paluti 10-13 aastaste õpilaste jaoks välja
pakkuda, kuidas etteantud kategooriad (meie puhul Euroopa kodaniku
väärtushinnagud ja võõrkeeleteadmised) rakendada praktilisse tööse. Rühmatöös
sündis konseptsioon väärtuste peegeldamisest kunstis – universaalne keel, mida
kõik mõistavad ning piltidega sõnaraamatu loomine – “Pictionary.”
Kristel Kook-Aljas, inglise keele õpetaja, Kose Gümnaasium
Oli
äärmiselt meeldiv ja tiivustav konverents – inimesed pakatasid ideedest ja
soovist jagada oma kogemusi.
Nina Hobi
(CH) Sara Gilissen (BE) töötoas "Developing quality project" pöörati
tähelepanu neljale projekti faasile , mis kõik võivad aidata muuta projekti
kvaliteetseks:
Planeerimine:
Kuna projekt kuulub kõigile liikmetele, siis tuleb kõigis punktides
läbirääkida ja kokkuleppida, et kõik saaksid ühtviisi aru.
- enne projekti käima lükkamist on oluline suhelda kõigi partneritega,
- kaasa õpilased planeerimisse – mis neid huvitab, milliseid ülesandeid ja kuidas nad soovivad lahendada.
- püstita selged lõppeesmärgid endale ja oma õpilastele.
- sõnasta selged ja reaalsed (saavutatavad) tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks
- sea ajalised tähtajad iga tegevuse jaoks
- mõelda, kui suur on õpilaste ajaline panus (näiteks: kord nädalas tunnis või kodus) ja millised on tehnilised võimalused
- kaasa projekti kolleegid (väike lõik projektist)
- anna õpilastele rohkem vastutust – kaaslaste juhendajad (näiteks need, kel on head arvutioskused)
- esitle kooliperele, vanematel, kohalikule kogukonnale meedia kaudu
- esitle koduleheküljel, blogis
Hinnangu
andmine:
- kas projekt oli seotud õppekavaga
- küsitlus õpilastele
- kaardista head ja halvad kogemused
- võta tulemused kokku – mida sa kordaksid, mida muudaksid?
Tunnustamine:
- taotle kvaliteedimärki
- tunnusta õpilasi ja projektis osalenud õpetajaid vanemate ja kogu koolipere ees:
Mõned kasulikud lingid:
e-ajakirja koostamiseks www.issuu.com
e-ajakirja koostamiseks www.issuu.com
tasuta
veebilehe koostamiseks www.Jimdo.com
Töötoas “Towards an International School. Placing
education and International learning at the heart of the school and curriculum”
jagasid oma kogemusi kolme erineva suurusega Šoti kooli õpetajat Ann
Jakins, Nick Falk ja Geoarge Glass. Nende koolides on eTwinningu projektid
kirjutatud juba õppekavadesse ja kõik õpetajad on seotud projektidega (ühest
projektist võtab osa mitu erineva aine õpetajat, keegi ei ole üksi)
Mulle hakkas
väga meeldima nende põhimõte, et igal õpilasel on õigus osaleda rahvusvahelises
projektis.
Kokkuvõttena sain kinnitust, et projektidega tegelevad
entusiastid, kes tahavad olla head õpetajad. Sageli on neid koolis üks või
kaks. See oli südamerahusutuseks hea teadmine.
Merle Lepik, haridustehnoloog, Salme Põhikool
Peatudes töötoas “Building projects on better, more responsibleuse of the internet”, kus lektoriks oli Annick
Van de Velde Belgiast, keerles kogu arutelu internetiturvalisuse ümber.
Kuidas siduda seda teemat oma koolis erinevate õppeainetega ja kas see on üldse
vajalik? Kuidas siduda seda eTwinningu projektiga?
Rühmatöödes sai selgeks, mis ilmnes hiljem ettekannetes, et
internetiturvalisuse teemast ei saa tänapäeval üle ega ümber ning vajadus nii
õpetajakoolituse kui ka lastevanemate koolituste järele on suur. Lähtuti
paljuski oma kogemustest. Kuna Eestis on “Targalt internetis” programm
küllaltki levinud, siis ei olnud selles töötoas sellist ahhaa! efekti.
Annick Van de Velde jagas töötoas olijatele mõningaid näpunäiteid
ja linke, mida oma töös kasutada. Kuna aeg oli piiratud, siis ühtegi praktilist
näidet ei arutatud, küll aga jäid kõrvu järgmised mõtted:
●
koolitusvajadus
●
õpilaste kaasamine netiketti reeglite tegemisse, näiteks “10
netireeglit/käsku”
●
rollimängud
Mari Tõnisson, arvutiõpetaja ja haridustehnoloog, Tartu Hiie
Kool
Mentorite töötoas arutlesid lektorid Lesley Atkisns ja John
Warwicke mentori rolli üle ja andsid näpunäiteid, kuidas seda rolli eduliselt
täita. Paraku läks pärast teoreetilist ettekannet elavaks aruteluks selle üle,
kuidas teooria ei kipu reaalses elus eriti hästi töötama, sest enamik
mentoritest töötab suure koormusega õpetajatena ning selliseks lisatööks ei
leita tihtipeale jõudu ega aega. Ühiselt jõuti juba varem teada oleva
tõsiasjani - eTwinning ongi kõige tublimatele:-)
Kuulanud ka tervet rida projekte tutvustavaid (erineva sisu ja
esitlemisega) ettekandeid, sai selgeks, et Eesti õpetaja teeb twinnimisel väga
tublit tööd ja võiks vabalt saada esinemisvõimaluse järgmisel
aastakonverentsil. Elagu eTwinning!
(juhuslik tundmatu autor, Merle aparaat:-)
(juhuslik tundmatu autor, Merle aparaat:-)