pühapäev, detsember 08, 2013

Ehitame õige burgeritehase ... legodest ...

20.-23. november 2013 toimus Taanis Billundis ametialase arengu töötuba “Science education PDW”, kus põhirõhk oli loodusteaduste õpetamisel ja õppimisel. Eestist osalesid üritusel Tiiu Leibur (Pärnu Koidula Gümnaasium), Petri Asperk (Tallinnas Pelgulinna Gümnaasium) ja Ela Raide (Puhja Lasteaed Pääsusilm).


Esimest õppepäeva alustas USAst pärit professor Chris Rogers, kes julgustas kõiki lastega erinevaid asju järele katsetama, proovima, eksima ja uuesti proovima. Igast lapsest võib tulla insener või teadlane, tähtis on talle juba maast-madalast võimaldada teadust teha. Ta pakkus ka värvikaid näiteid lastest, kes ehitasid legoklotsidest valmis töötava burgeritehase, ning noorukitest, kes panid robotid pille mängima.
Robotite teemaga jätkas ka professor Ole Caprani Taanist, tema tutvustas meile erinevaid lapsi ja roboteid siduvaid projekte, mängu nähti kui teerada teaduse ja tehnoloogia juurde. Huvitav oli näha, kuidas lapsed ennast tehnika kallidusest segada ei lasknud ning vabalt oma fantaasiat kasutasid, nende jaoks oli tegu lihtsalt uue huvitava mänguasjaga. Kõik teadmised robotite liikumipõhimõtete ja sensorite kohta omandati katse-eksitus meetodil. Kord olid robotid lemmikloomadeks, siis jälle osalesid moeshow`s. Vanadest mänguasjadest ja arvutijuppidest ehitati aga uued põnevad lelud.
Vägisi kippus meenuma multifilmiütlus: “Kui on probleem - leia lahendus!”
Ole Caprani workshopil “Silly walking robots” oli võimalik oma silmaga näha, kuidas klassitäis kümneaastasi esimest korda robotit programmeerima hakkab ning neist rumalalt kõndivaid roboteid meisterdab. Kogu protsessi oli võimalik ka ise järele proovida. Pisut üllatuslikult ei osutunud raskeks mitte roboti programeerimine, vaid edasi liikuda võimaldavate jalgade ehitamine legodest. Üldiselt liikusid laste robotid ikka kordades paremini kui täiskasvanute omad.


Anne Gilleran, eTwinningu CSS, keskendus oma avakõnes loovusele ning eTwinningu poolt pakutavatele võimalustele: õppida, areneda nii isiklikul kui tööalasel tasandil ning luua kontakte.  Osalemine probleemi-/projektipõhises õppes on väljakutse nii õpilasele kui õpetajale. Tema õpitubades said  nii algajad kui edasijõudnud  “twinnijad” tutvuda lähemalt eTwinningu võimalustega.
Lisaks Anne Gillerani ja Ole Caprani õpitubadele, olid valikus veel: päikeseenergia kasutamine ja potentsiaal, geneetika ja eetika teaduslikus perspektiivis, eTwinningu projektid ja stoppkaader (Stopmotion) filmid, Lego Mindstormi robotid erinevates projektides, Stop Motion filmide õpituba, FLL (First Lego League)  üritust tutvustav õpituba.  Huvilistele pakuti ka võimalust külastada Taani lasteaeda või kooli.

Kogu PDW käigus toimus aktiivne projektiideede jagamine ning partnerite otsimine. Enne veel, tutvustas Itaalia koordinaator üht üsna tarka nõuannet eTwinningu kohta: Be SMART and KISS. Lahtiseletatult tähendas selle soovituse esimene osa, et oma ideesid tuleb jagada (share), osalejaid motiveerida (motivate), tehtavat kohandada (adapt) ning salvestada (save). Teine osa aga: hoia (keep) seda (it) lühikese (short) ja lihtsana (simple). Just neid põhimõtteid silmas pidades said sõlmitud ka järgmiste projektide kokkulepped.

Kuna PDW võõrustajaks olid Billundi linn (Legolandi kodu) ning Lego Foundation, siis  avaõhtul alguse saanud legomäng jätkus sujuvalt läbi kõikide päevade. Osalised ehitasid legodest nii robotitele jalgu kui ka stoppkaader filmide osatäitjaid ning rekvisiite.

Kokkuvõttes oli PDW väga huvitav ning õpetlik. Töötoa käigus alanud filmide tegemine jätkus kuni hiliste õhtutundideni ning sai ka ühe alustatud projekti tuumaks.

Artikli kirjutas Ela Raide, täiendasid Tiiu Leibur ja Petri Asperk.
Fotod: Petri Asperk